ANO (Rahulolematute Kodanike Algatusrühm ja ühtlasi tšehhi keeles "jah") liider Andrej Babiš. Foto: Scanpix

Ülekaalukalt Tšehhi üldvalimised võitnud Andrej Babiš kaalub arvatavasti koalitsiooni Euroopa Liidu vastu meelestatud erakonnaga Vabadus ja Otsedemokraatia (SPD) ning edasine “eurointegratsioon” riigis näib olevat välistatud.

Neljandaks platseerunud erakond võib kujuneda koalitsioonipartneriks seetõttu, et nn peavooluparteid koostööd Babiše liikumisega Rahulolematute Kodanike Algatusrühm (ANO) ette ei kujuta.

Oponendid kõnelevad Babišest kui ohust demokraatiale, viidates riigi rikkuselt teise mehe huvidele äris ja meedias.

Lisaks on Babiš politsei väitel kümne aasta eest varjanud omanikustaatust ühes oma firmadest, et lõigata kasu väikeettevõtetele mõeldud kopsakast eurotoetusest. Babiš eitab seda.

Ilmselt võimendab Babiš Tšehhi peaministriks tõustes Visegrádi grupi rolli, kuhu kuuluvad ka Poola, Slovakkia ja Ungari.

Visegrádi riike ühendab lisaks massiimmigratsiooni hülgamisele ka vastuseis suveräänsuse pidevale loovutamisele Brüsseli kasuks.

Tugevam Visegrád toob tõenäoliselt senisest selgemini esile lõhe euromeelsete Lääne-Euroopa riikidega ning teeb ühtse fassaadi säilitamise Euroopa Liidu jaoks veelgi raskemaks.

Babiš ise rõhutab, et tema liikumine “on demokraatlik. Me oleme Euroopa Liidu ja NATO kindlad liikmed. Ma ei mõista, miks mõned inimesed ütlevad, et me oleme ohuks demokraatiale. Kindlasti pole me ohuks demokraatiale. Ma olen valmis võitlema meie riiklike huvide eest ning neid edendama.”

Babiš ei taotle Tšehhi lahkumist Euroopa Liidust ning on korduvalt rõhutanud, et takistamatu ligipääs Euroopa ühisturule on oluline Tšehhi majanduse jaoks, mis võib uhkustada madalaima töötusmääraga Euroopa Liidus: “Meil on siin kuus tuhat Saksa firmat, mis investeerivad siia ja annavad inimestele tööd.”

Küll aga on ta vastu eurole kui ühisrahale, mis tema arvates piiraks riiklikku iseseisvust ja pärsiks konkurentsivõimet.

“Kõik teavad, et euro on pankrotis,” on ta öelnud. “Ma tahan Tšehhi krooni ja sõltumatut keskpanka. Ma ei taha veel ühte asja juurde, millesse Brüssel oma nina hakkab toppima.”

Babiš tahab reformida Euroopa Liitu seestpoolt. Ta soovib “mängida Euroopas tähtsamat rolli. Kuid meil tuleb võidelda meie huvide eest ja esitada ettepanekuid. Ma ütleksin: “Pange juba lõpuks kinni see neetud Euroopa välispiir.””

Massiimmigratsioonist ja pagulaskvootidest ei taha Babiš midagi kuulda. “Ma olen lakanud uskumast edukasse integratsiooni ja multikultuursusse,” on ta öelnud.

“Ma ei aktsepteeri pagulaskvoote… Meil tuleb tagada Tšehhi kodanike turvalisus ja julgeolek. Isegi kui meid sanktsioonidega karistatakse.”

Tänavu juunis kordas Babiš, et mittevalitud eurokraatide korraldusi Tšehhi täita ei kavatse.

“Meil tuleb võidelda selle eest, mis me esiisad siin on ehitanud. Kui Brüsselis saab olema rohkem moslemeid kui belglasi, siis see on nende probleem. Meie siia seda ei taha. Nemad ei hakka meile ütlema, kes siin elama peaksid.”

Ta leiab, et eurooplased ei tohiks end pagulaste järgi sättida.

“Pagulased peaksid käituma kui külalised. See tähendab, nad peaksid olema viisakad ja kindlasti pole neil õigust valida, mida nad süüa tahavad.”

Peaministrina töötaks Babiš käsikäes presidendi Miloš Zemaniga, kes ütleb otse, et “poliitiline korrektsus on poliitilise arguse eufemism.”

Hiljuti rääkis Zeman Briti lehele The Guardian oma äsjasest kohtumisest Angela Merkeliga.

“Mu esimene lause proua kantslerile oli: “Kui te kellegi oma kodumaale kutsute, siis te ei saada neid oma naabrite juurde lõunastama.”

Vabaduse ja Otsedemokraatia liidri Tomio Okamura plakat valimiste-eelses Prahas. Foto: Objektiivi lugeja