Riigikantselei juures tegutsev Arenguseire Keskus (AK) avaldas raporti, mille kohaselt lükkuks Eesti rahvastiku vähenemine paariks aastakümneks edasi, kui siia jääks püsivalt elama 30 000 Ukrainast saabunud sõjapõgenikku.
Praeguseks hetkeks on Eestisse tulnud enam kui 35 000 sõjapõgenikku. AK hindas Eurostati rahvastiku baasprognoosi põhjal kolme võimalikku demograafilist stsenaariumi.
"Sõjapõgenike Eestisse jäämine lükkab edasi eelkõige rahvaarvu vähenemist. 10 000 sõjapõgenikku hoiaks Eesti rahvaarvu tavapärasest suuremana üheksa aastat, 30 000 sõjapõgenikku 22 aastat ja 60 000 inimest 40 aastat," sõnas keskuse ekspert Magnus Piirits.
Piiritsa sõnul oleks aastal 2100 sõjapõgenike Eestisse jäämise tulemusel viimase rahvastikuprognoosiga võrreldes rahvaarv suurem 10 000 sisserännanu puhul 13 000 võrra, 30 000 sisserännanu puhul 39 000 võrra ja 60 000 sisserännanu puhul 78 000 inimese võrra.
Raportis tõdetakse, et Eesti sündimuskordaja on alates 1990. aastast olnud alla taastetaseme ja 2020. aastal oli see 1,58. Statistikaameti kohaselt peaks sündimuskordaja olema vähemalt kaks, et rahvastik loomulikul viisil taastuks.
"Täiesti puudub Arenguseire Keskuse raportis aga sündimuse mõjuanalüüs," kritiseerib raportit riigikogu liige Jaak Valge. "Nimelt jääb Eestis välispäritolu rahvastiku sündimus põlisrahvastiku omale selgelt alla. Välispäritolu inimeste sündimuskäitumine järgib päritolumaade, eeskätt idaslaavi maade mustreid, kus sündimus on madalam. Uues elukohas langeb sündimus veelgi."
"Seega oleks lootus, et idaslaavlased meie rahvastikuprobleemi lahendavad, justkui põikpäine okupatsiooniaegse immigratsiooni tulemustest õppimisest keeldumine," tõdeb Valge. "Ukrainas on sündimus madalam kui Eestis. Seega toimub immigratsiooni soodustamine meie laste tuleviku arvelt."
"Sama vähe vajalik kui Eestile, oleks Ukraina põgenike Eestisse põlistamine ka Ukrainale. Andrewsi ülikooli demograafide arvutuste kohaselt oleks juhul, kui Ukrainast põgeneks viis miljonit inimest ning tagasi pöörduks vaid kümme protsenti, Ukraina rahvaarv 2040. aastaks kahanenud 33 protsenti, tööealiste osakaal 36 protsenti ja laste arv 56 protsenti," osutab Valge sõjapõgenike rände karmile reaalsusele nende kodumaa vaates.
"See tähendaks Ukraina jaoks demograafilist katastroofi, millest oleks raske, kui mitte võimatu terveneda," nendib Valge, viidates tõsiasjale, et Ukrainast on lahkunud praeguseks juba üle kuue miljoni inimese. "Kas me ikka tahame koos Vladimir Putiniga osaleda Ukraina sõjajärgse demograafilise kollapsi ettevalmistamisel?" küsib Valge.
Toimetas René Allik