Nikolai Bogdanov-Belski: Peast arvutamise tund SA Ratšinski rahvakoolis, 1895, väljalõige. Numbrid tahvlil on: 10²+11²+12²+13²+14² : 365

Austraalia konservatiivne valitsus teatas, et kavatseb tõsta ülikoolide humanitaaralade õppemaksu kaks korda. Eesmärgiks on suunata inimesed õppima aineid, mis neile töö tagavad.

Ettepanekus – mille kriitikud on nimetanud "ideoloogiliseks rünnakuks" – tõusevad valdkondade nagu ajalugu või kultuuriuuringud õppemaksud kuni 113%, 28 000 euroni aastas, samas kui alad nagu meditsiin ja informatsioonitehnoloogia jäävad palju odavamaks vahendab Yahoo News.

Haridusminister Dan Tehani – kes on ise humanitaar ja kellel on kaks kõrgemat kraadi rahvusvahelistes suhetes – sõnul on algatuse eesmärgiks juhtida noored inimesed õppima aineid, mis tagavad neile "tuleviku töökohad" ja aitaksid riigil taastuda koroonaviiruse pandeemia järgsest majanduskriisist.

"Kui te soovite õppida filosoofiat, mis kahtlemata on teie kriitilise mõtlemise jaoks hea, võiksite mõelda ka näiteks IT ainete õppimise peale," rääkis Tehan.

Plaani kohaselt aitaks kava luua aastaks 2023 juurde 39 000 ülikoolide õppekohta ja vähendada teaduse-, põllumajanduse-, matemaatika- ja keeleõpingute maksumust.

Kriitikute sõnul on valitsuse kava südametunnistusetu ja osa laiemast kultuurisõjast, mis seab majandusliku otstarbekuse haridusest tähtsamaks.

"Ma olen humanitaarharidusega ja seda on ka haridusminister, seega ei saa öelda, et me oleksime täiesti tööle sobimatud," väitis opositsiooni parlamendisaadik Tanya Plibersek.

"Inimesed ei ole rumalad. Nad ei võta tuhandeid dollareid laenu, et jääda peale ülikooli töötuks," rääkis ta.

Austraalia üliõpilased ei pea kohe maksma oma õpingute eest. Enamus võtab õppimiseks valitsuse laenu ja peale lõpetamist maksavad nad selle tagasi kõrgemate maksude näol.

Austraalia humanitaarteaduste akadeemia presidendi Joy Damousi sõnul on valitsuse kava läbimõtlemata.

"Valitsuse mõtlemise ja kvalifikatsiooni ning töölevõetavuse vahel on suur lõhe," väitis Damousi ja lisas, et tööandjad otsivad inimesi, kes oskavad kriitiliselt mõelda.

Üliõpilaste rahvusliku ühenduse sõnul määrab valitsuse kava tudengid võlaorjusesse.

Uuringud näitavad, et suurem osa progressistlikest haritlastest on koondunud humanitaarvaldkondadesse. Hiljuti säutsus näiteks Cambridge'i ülikooli India päritolu naisprofessor Priyamvada Gopal: "Ma kordan. Valged elud ei maksa midagi. Valgete eludena."

Wikipedia andmetel on 51-aastase Gopali peamisteks uurimisvaldkondadeks koloniaalne- ja postkoloniaalne kirjandus ning nende teooria, soo- ja feminismiuuringud, marksism ning kriitilised rassiuuringud.

Toimetas Karol Kallas