KOLUMN ⟩ Jüri Kotšinev: sõjal on oma loogika
Sõja ja olelusvõitluse loogika näitas Ukrainale, et ei ole vajalik iga hinnaga astuda sinna, kuhu neid ei kutsuta.
Sõja ja olelusvõitluse loogika näitas Ukrainale, et ei ole vajalik iga hinnaga astuda sinna, kuhu neid ei kutsuta.
Ühiskonnakriitikud ning vaba sõna vaba leviku eest võitlejad peavad olema selleks rohuks, mis ravib liiga kaua võimutäiust maitsnud poliitikuid mugavaks muutumise ja võimu kui oma pärusomandi käsitlemise eest, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kui tugineda Venemaa ametlikele infokanalitele, siis saab sealt teada, et Ukrainas ei käi praegu sõda, vaid erioperatsioon ja militaarturism – selline safari, kus saaklooma rollis on kohalik rahvas.
Valitsuse tegemistesse tuleb suhtuda nagu amatööride poolt esitatud jääballeti etteastesse.
Kui kodanikud ei usalda enam oma valitsust, lakkab ühiskond riigina tegutsemast ja toimimast.
Rahvas peab viskama valitsusele tagasi need bumerangid, mida valitsus rahva pihta pikka aega pildunud on.
Rikkad rikastuvad meeletult ja lõhe nende ning ülejäänud virelevate masside vahel muutub ületamatuks.
Valitsemine ei ole meelakkumine, nagu teatas Kallas ühes oma intervjuus.
Poliitika ei ole rahvasport.
Praegused okupandid räägivad eesti keeles ega erine ülejäänud rahvast ei riiete ega välimuse poolest.