KOLUMN ⟩ Malle Pärn: kas rahvas ei kuulugi riigi hulka?
Mis oleks, kui prooviks vahelduseks õige demokraatiat praeguse partokraatia, plutokraatia, kambakraatia, psühhokraatia ja stultokraatia asemel, paneb ette Malle Pärn.
Mis oleks, kui prooviks vahelduseks õige demokraatiat praeguse partokraatia, plutokraatia, kambakraatia, psühhokraatia ja stultokraatia asemel, paneb ette Malle Pärn.
Isamaa tunnistas oma valikuga, et neid ei ole reffidest eraldi üldse asja.
Meid ei juhi enam mõtlevad inimesed, vaid ahnusest hulluks läinud rumalad ja isekad põhikooli kolmemehed, kes lähtuvad neisse sisestatud Brüsseli koerakiibist, mis neile igal hetkel ütleb, mida teha ja mida rääkida, kirjutab Malle Pärn.
Lõpetage heietused „toksilisest maskuliinsusest“ ja „heterokesksest ühiskonnakorraldusest" kui millestki ebanormaalsest. See kväär-feminiiinsus on palju toksilisem kui maskuliinsus, kirjutab Malle Pärn vastuseks Eveliis Padari artiklile Tartu Postimehes.
Tundub, et meie riik on valitsus ja parteid koos oma kuuleka ametnikkonnaga, notarid, kohtud ja maksuametid, ministeeriumid, munitsipaal- ja kaitsepolitsei.
Kui isegi haridusminister avalikult ja uhkelt ropendab, mida meil on siis oodata lastelt? Ärge laske ennast ära programmeerida, kutsub üles Malle Pärn.
Kõikides Euroopa hulluste võidujooksudes peame me kindlasti trügima esimesele kohale!
Seda aeda on vaja arukalt ja hoolivalt kujundada.
Paljud kultuuriinimesed, kes eelmises süsteemis olid passiivselt süsteemi vastu, on valitseva ideoloogia omaks võtnud ja käituvad nagu okupatsioonipoliitikute kisakoor, kirjutab Malle Pärn.
Kui tuhanded inimesed näevad ja sina, poliitik, ei näe, siis tasub küll oma nägemisvõimes kahtlema hakata või vähemalt ära kuulata need, kes näevad, ja tõsiselt kaaluda, äkki on neil õigus, kirjutab Malle Pärn.