Serafim Rose'i "Elu pärast surma". 1. osa
Selles ja ka järgnevates artiklites kirjutab teoloog ja vaimulik Roland Tõnisson sellest, mida on inimese surmajärgse olukorra kohta öelda Serafim Rose'il, pühadel isadel ja asjaosalistel endil.
Selles ja ka järgnevates artiklites kirjutab teoloog ja vaimulik Roland Tõnisson sellest, mida on inimese surmajärgse olukorra kohta öelda Serafim Rose'il, pühadel isadel ja asjaosalistel endil.
"Miks õpib inimene läbi valu ja kannatuse ning mitte naudingu ja õnnelikkuse läbi?
Eugene Dennis Rose, kes õigeusukiriku mungana kandis nime Serafim, on üks neist meie aja vähetuntud kangelastest, kes on näidanud teed igavese valguse juurde.
Lääne tsivilisatsiooni hävitavaks epideemiaks on äärmuslik, lausa lapsik egoism, mis asetab esikohale isikliku kasu- ja mõnujahi.
Praegusel ajal on pokazuha räigeimaks vormiks püüdlus jätta eurooplastele mulje uuenevast Euroopast, kus "uue inimese" eeskujud – geid ja moslemid – võivad vabalt koos eksisteerida, uut ühiskonda ehitada ja tagurlikud jõud ära võita, kirjutab kolumnist Roland Tõnisson.
Kuidas saab Euroopa hakkama näiteks 200 miljoni moslemiga, kellel puudub soov ja vajadus integreeruda ateistliku, nõrga ja infantiilse tarbimismaania küüsis sipleva Euroopaga?
Euroopas on inimesi, kes tahaksid väga koos moslemitega üles ehitada solidaarset, rahumeelset ja turvalist ühiskonda.
Praegune globalistlik eliit sarnaneb nurgatohtriga, kes uinutab patsienti valelike lubadustega ning varjab diagnoosi, et patsiendis mitte negatiivseid emotsioone esile kutsuda.
Me elame sõjatsoonis.
Kuidas on kasutanud aega need inimesed, kes on pääsenud riigitüüri juurde?