Pandeemia on valla päästnud "üksteist võimendavate katastroofide tulva", mille hulk suureneb ajani, kuniks maailm ei suuda panna piiri Covid-19 kriisile. Selline masendav nägemus luuakse tänasest maailma riikide olukorrast Bill ja Melinda Gatesi sihtasutuse Goalkeepers uuringus, vahendab Karol Kallas.
Goalkeepersi uuring on Gatesite sihtasutuse igaaastane üllitis, mis jälgib maailma riikide edenemist jätkusuutlike eesmärkide vallas (sõnamäng: Goalkeepers report – Sustainable Development Goals; SDG). Käesoleva aasta ülevaates on maalitud eriti karm pilt ja väidetakse, et 25 nädalat Hiinast alguse saanud viiruse kriisi on kustutanud 25 aastat arengut.
Kui eelmistel aastatel on ülevaated olnud suuremas osas üpris positiivsed ja on kiidetud võitlust vaesuse, ebavõrdsuse ja haigustega üle maailma, siis tänavune on pea ainult negatiivne.
Ülevaate hinnangul on Covid-19 pannud viidatud positiivsed arengud hoobilt seisma. Tänast pandeemiat võrreldakse 1918. aasta Hispaania gripipandeemiaga ja väidetakse, et kannatada saavad ühiskonna kõik osad.
"Ühe silmapilguga sai tervisekriisist majandus-, toidu-, elamispinna- ja poliitiline kriis," osutatakse ülevaates 1918. aasta pandeemiale. "Kõik mõjutas kõike."
Uuringus väidetakse, et tänase Covid-19 mõjud järgivad sama mustrit ja jätkusuutlike eesmärkide edusammud on pööratud tagasi.
"Ülevaate kirjutamise ajaks on Covid-19 tapnud rohkem kui 850 000 inimest. Maailma on tabanud majanduslangus, mis ilmselt muutub veelgi hullemaks. Paljudes riikides nakatumiste arv on taas tõusuteel," kirjutavad Gatesid uuringu sissejuhatuses.
"Kõikides eelmistes Goalkeepersi uuringutes, pea iga kord kui me oleme oma suu lahti teinud või pliiatsi paberile asetanud, oleme me tunnistanud viimastel aastakümnetel vaesuse ja haigustega võitlemisel saavutatud edusamme. Kuid me peame tänasele reaalsusele avameelselt otsa vaatama: see progress on peatunud," jätkasid miljardärid sissejuhatuses.
Uuringus osutatakse, et tänase pandeemia kõige hullematest tagajärgedest saab jagu ainult ülemaailmse ühise pingutusega.
"Globaalsele kriisile ei ole rahvuslikku lahendust. Kõik riigid peavad üheskoos vaeva nägema, et teha pandeemiale lõpp ning majandused uuesti üles ehitada. Mida kauem sellisest tõsiasjast arusaamisega aega läheb, seda kauem võtab aega tagasi jalgele tõusmine (ja seda kallimaks see läheb)."
Jätkusuutlikke eesmärke on kokku 18, milles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmed viis aastat tagasi kokku leppisid. Nendeks eesmärkideks on kokkuvõtlikult vaesuse kaotamine, Maa kaitsmine ja tagamine, et kõik inimesed saaksid 2030. aastaks "nautida rahu ning jõukust".
Kui paljud eesmärgid olid suuresti saavutamatud juba enne pandeemiat, siis täna hoiatab ülevaade, et kui üldse, siis eeloleval kümnendil on väljavaated muutunud veelgi nigelamaks.
Näiteks Institute for Health Metrics and Evaluation (tervisemõõdikute ja hinnangute instituut; IHME) hinnangul on vaktsineerimiste määr langenud tasemeni, kus see oli viimati 1990 aastatel.
Kuid uuring rõhutab, et kõige laiaulatuslikum katastroof on tabanud maailma majandust, kus,sõltumata viiruse levikust saavad kannatada kõik riigid ja kahjud ulatuvad summadesse, mida on "võimatu ette kujutada".
Vaadates maailmamajanduse kogutoodangut, siis täna on tegemist Teise Maailmasõja järel kõige hullema langusega. "Kui sõda lõppes ja koos sellega katkes sõjavarustuse tootmine, siis üks kontinent ja suured osad teistest olid rusudes ning kolm protsenti maailma inimestest oli surnud," kirjutatakse ülevaates.
Viimane kord, kui nii palju maailma riike elasid üle majanduslanguse, juhtus 1870. aastal, mis on kaks inimese eluiga tagasi. Mõju üksikisikutele on olnud kolossaalne: äärmusliku vaesuse tase on mõne kuuga kasvanud seitse protsenti ja täna peab vähema kui 1,90 dollariga päevas saama hakkama 37 miljonit inimest.
Nendele võib lisada 68 miljonit inimest, kes peavad alumise otsa keskmise sissetulekuga riikides saama hakkama vähema kui 3,20 dollariga päevas. Eriti saavad majanduslangusega pihta naised, kuna nad peavad töötama mitteametlikus sektoris ja tasustamata kandma pere eest hoolitsemise koormat.
Selleks, et kõigi nimetatud muredega hakkama saada, kutsutakse uuringus üles rahvusvahelisele koostööle.
Osutatakse ka murele, mida nimetatakse vaktsiini rahvusluseks ja mis väidetavalt takistab pandeemiale piiri panekut. Ameerika Ühendriikide Northeastern ülikooli poolt loodud mudelitest nähtub, et kui riigid üritavad vaktsiinile esimeses järjekorras jaole saada, siis see mitte ainult ei venita pandeemia aega pikemaks, vaid muudab selle ka palju surmavamaks.
"Kui rikkad riigid ostavad ära esimesed miljard doosi vaktsiini selle asemel, et need jagataks proportsionaalselt rahvastikuga laiali üle maailma, siis võib Covid-19 kätte surra kaks korda rohkem inimesi," hoiatavad Gatesid.
Kuigi pandeemia on maailmas möllanud rohkem kui kaheksa kuud, pole tänaseni suudetud kokku leppida, kuidas sellele kollektiivselt reageerida, kurdetakse ülevaates.
Suurem osa uuringust tegeleb eesmärkide saavutatavuse modelleerimisega. Nii leitakse, et laste alatoitumine on 2030. aastal ligikaudu 26%, mis on eesmärgist – 10 protsenti – märgatavalt kõrgem ja ainult ühe protsendi võrra väiksem kui täna.
Naiste hulk, kes pääsevad ligi pereplaneerimise vahenditele (nt abordile), langeb juhul kui ühiselt selle vastu midagi ette ei võeta, 78 protsendilt 75 protsendini.
Kõige hullema stsenaariumi järgi tõuseb nakatumiste hulk HIV-i tänaselt 0,26 uuelt juhtumilt 1000 inimese kohta 0,54 uue juhtumini.
Malaariasse nakatumiste hulk võib kasvada tänaselt 30-lt tuhande inimese kohta 36 inimeseni.
Vastupidiselt Gatesitele ja ÜRO-le, kes arvavad, et maailma päästab ainult see kui nõndanimetatud rikkad riigid vaestele rohkem raha ja abi ära annaksid, osutab üha rohkem tõendeid pigem vastupidisele. Näiteks Aafrikas enne suurt midagi paremaks ei muutu, kui sealsed riigid ise hakkama saama ei õpi. Rahvusvaheline arenguabi toidab väga suures osas korruptsiooni ja vägivalda.
Elik: selleks, et aidata teisi, peab esmalt iseenda korda tegema. Kui tahetakse maailma parandada, tuleb alustada oma toa koristamisest.
Gatesid ja ÜRO paraku nii ei arva.
Gatesite vaktsiinientusiasm on toonud kaasa ka märgatavaid tagasilööke. Kui alles augusti lõpus kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) suure õhinaga Aafrika vabaks poliost, siis tänaseks on selgunud, et hõisati enne õhtut ja õhtu saabus ainult nädalaga – septembri alguses pidi WHO tunnistama, et Tšaadis ja Sudaanis on puhkenud uued polioepideemiad ning need on põhjustatud ainult vaktsineerimisest. Bill ja Melinda Gatesi sihtasutus on kõige suurem Aafrika poliovaktsineerimise rahastaja.
Gatesitel on Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi süüdistamise – nn "vaktsiinirahvusluse" ja koostöö puudumise etteheide midagi muud ei ole – asemel ka rohkem kui küll põhjust endale otsa vaadata.
Artiklis on kasutatud ajalehes The Telegraph ilmunud materjale.