Hollandi talunikud protestimas oma valitsuse rohepoliitika vastu, 29. juunil 2022, Rijsseni linna lähistel. Foto: Scanpix

Suurbritannia poliitikakolumnist Brendan O'Neill leiab, et alates Hollandist kuni Sri Lankani on inimestel saanud kõrini eliidi rohehüsteeriast. Ta loodab, et ülemaailmselt lahvatanud mäss arengut pidurdava ja inimvaenuliku öko-hulluse vastu kutsub esile tööstuse ja progressi tugevama kaitse ning seab inimkonna vajadused esikohale.

Kui politsei oleks avanud tule meeleavaldajate pihta mõnes Euroopa riigis, siis me oleksime sellest ju kuulnud? Kui leiaks aset tööinimeste massiline ülestõus Euroopa Liidu liikmesriigis, kes liiguvad tuhandete kaupa tänavatele, et tõkestada teid ja häirida lennujaamade ning parlamendi enda tööd, siis see saaks palju rohkem meediakajastust Suurbritannias, kas pole mitte nii? Radikaalsed vasakpoolsed ütleksid kindlasti samuti midagi, tulenevalt selle liikumise väidetest toetada tavaliste inimeste võitlust süsteemi vastu. Politseinikud tulistamas töötavate meeste ja naiste pihta, kelle ainus kuritegu on see, et nad tulid tänavatele, et nõuda õiglust? Sellisel juhul leiaksid Suurbritannias kindlasti aset solidaarsusmeeleavaldused.

See kõik toimub aga praegu riigis, mis asub kõigest tunniajalise lennu kaugusel Suurbritanniast ning seejuures on tähelepanuväärne siinse meediakajastuse puudumine. Ning mis puudutab vasakpoolseid Suurbritannias ja mujal Euroopas – siis eksisteerib vaid vaikus.

See on mässavate Hollandi talunike lugu. Need traktoritega sõitvad mässajad on tõusnud üles oma valitsuse vastu ja selle kavatsuste vastu rakendada karme keskkonnameetmeid, mis nende sõnul õõnestaks oluliselt nende võimalust endale elatist teenida. Nad on avaldanud meelt juba mõned aastad, kuid nende raev on viimastel nädalatel süvenenud. Nad on tõkestanud kiirteid, tõkestanud lennujaamadeni viivaid teid, süüdanud heinapalle ning kogunenud Haagi linna. Asjad on muutunud nii tõsiseks, et Friisimaa provintsis avas politsei tule. Õnneks keegi viga ei saanud.

Muidugi on olnud ka mõningat kajastust väljaspool Hollandit. Kuid see on olnud silmatorkavalt summutatud. Ning ei ole ka raske mõista miks see nii on. See on rahva mäss öko-türannia vastu, kaasaegse eliidi kindla soovi vastu drastiliselt vähendada "kahjulikke" heitmeid, hoolimata eriti selliste tegude tagajärgedest töötavatele inimestele ja vaestele. Eliidi üksmeelse arvamuse moodustajate jaoks, kelle jaoks on keskkonnahoid võrdväärne religiooniga, on talumatuks vaatepildiks tüütud väikesed inimesed, kes mässavad rohediktaatide vastu. Seega nad kas demoniseerivad neid dissidente, nagu seda tehakse Hollandis, või nad ignoreerivad neid lootuses, et nad lähevad ära, nagu seda tehakse Hollandist väljaspool.

Talunikel on väga hea põhjendus. Nende mureks on, et valitsuse plaanid kasvuhoonegaaside drastiliseks vähendamiseks kahjustaksid nii talupidamist kui ka teisi tööstusi väga tugevalt. Eelmisel kuul avaldatud eesmärkide kohaselt tuleks Hollandis vähendada lämmastikuühendite kasutust aastaks 2030 poole võrra. Valitsuse sõnul tuleb lämmastikoksiidi ja ammoniaagi heitmeid, mis mõlemad erituvad kariloomadest, drastiliselt vähendada. See tähendaks, et talunikud peaksid vabanema suurest hulgast oma kariloomadest, mis võib potentsiaalselt hävitada nende elatise. Ka kalurid on mures. Järgmisest aastast väljastatakse kalastuslube selle alusel, kui öko-sõbralik on kaluri traaler ning paljud on mures, et nad jäävad seetõttu kalastusloast ilma ega ole võimelised endale elatist teenima. Nad on tõkestanud sadamaid solidaarsusest talunikega. Ka ehitustööstus võib kannatada. Kohtud on tõkestanud arvukaid infrastruktuuri projekte, kuna nende poolt tekitatavad heitmed rikuksid uusi öko-reegleid.

Hollandi karmid meetmed võtavad kokku selle, kui pööraseks ja elitaarseks kliimamuutuse ideoloogia on muutunud. See oli kauge oligarhia, mida ei saa vastutusele võtta, mis aitas kehtestada neid elatist hävitavaid eesmärke Hollandile – nimelt Euroopa Kohus, mis otsustas 2018. aastal, et Holland peab astuma tugevamaid samme lämmastiku emissioonide vastu. Selle otsuse jättis omakorda jõusse Hollandi kõrgeim kohus. Ning nii siis otsustatigi öko-ülemvalitsejate poolt, et heitmete vähendamine peab olema tähtsam töötavate inimeste õigusest teenida head elatist.

Miks seda kõike tehakse? Põhimõtteliselt selleks, et kaitsta taimi. Nagu üks uurimus väidab, seisneb Hollandi probleem selles, et "taimede mitmekesisus on vähenenud, samal ajal kui lämmastikku armastavad heinad, põõsad ja puud on nende koha ära võtnud". Nimetage mind kliimamuutust eitavaks koletiseks, kuid ma leian, et inimeste õigus tööle peaks olema olulisem taimede õigustest.

Holland pole aga ainus maa, kus inimesed tõusevad üles öko-elitismi ja selle kahjuliku mõju vastu töölisklassile. Aastapikkune kollavestide mäss Prantsusmaal sai alguse massilise ülestõusuna valitsuse suure rohemõtte vastu tõsta kütuse hinda. Geniaalse torkena öko-fanaatikutest eliitide elukauguse pihta oli kollavestide plakatitele kirjutatud, et ühiskondliku ülemkihi tüübid jahuvad muudkui "maailma lõpust", samal ajal kui ülejäänud meist muretsevad "kuu lõpu" pärast. Ning Sri Lankal valitseb nüüd laiaulatuslik korralagedus koos elektrikatkestuste, toidu- ja kütusepuudusega, mis kõik on osaliselt põhjustatud nullemissioonide kultusest. Sri Lanka teatas eelmisel aastal, et temast saab esimene 100 protsenti orgaaniline riik, "Roheline Sri Lanka". Asjatundjad küll hoiatasid, et riik ei ole võimeline nende öko-tingimuste all tootma piisavalt toitu ega energiat, kuid valitsus ei võtnud neid kuulda. Ning nüüd inimesed kannatavad ja hakkavad vastu.

Inimestel on kõrini ülemaailmsete eliitide rohehüsteeriast. Võitlus fantaasiamaailma kuuluva Harmagedooni vastu, mida kliimamuutus väidetavalt esile kutsub, võib pakkuda poliitilistele ja meedia klassidele elus mingit eesmärki, kuid nende luululiste öko-poliitikate tagajärjed saavad olema kohutavad nii töötavatele inimestele Läänes kui ka vaestele inimestele vähearenenud Lõunas.

See, mida inimesed vajavad ja tahavad, on kasv, töö, majanduslik kindlustunne ja suurem heaolu – ühtegi neist ei saavutata aga püüeldes segase eesmärgi poole vähendada "halbu" heitmeid nullini. Pärast koroonapiiranguid väitsid eliidid, et me "taastame parema maailma", kuid tegelikkuses jätkavad nad kasvuvaenulikku, ehitusvaenulikku ja inimvaenulikku ideoloogiat, mille keskmes on soov kaitsta loodust marodööritseva inimkonna ja tema kurjade mürkide eest.

Loodame, et ülemaailmselt keev mäss kogu selle öko-hulluse vastu kutsub esile tööstuse ja progressi tugevama kaitse ning tõstab esile inimkonna vajaduste esikohale seadmise olulisuse maajumalanna Gaia tunnete ees.

Artikkel ilmus esmalt veebiväljaandes Spiked. Tõlkis Martin Vaher.