Foto: Piqsels

Tuntud Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, avaliku elu tegelane ja presidentide nõunik Charles Krauthammer leidis juba 1996. aasta jaanuaris, et kliimakriisiga ähvardamise taga on rohkem religiooni kui teadust. 

Mul on hiljuti California osariiki laastanud maavärinate, mudavoolude, metsatulekahjude ja üleujutuste kohta üks teooria. Ma olen kindel, et need hädad ei lõpe enne kui Menendezi vendasid [vanemate tapjatest "staarkurjategijad"] trellide taha ei saadeta.

Ma tean, et minu teooria on pisut ajast ja arust ning võib-olla isegi äärmuslik. Kuid see ei ole kuidagi äärmuslikum kui teooria, mida levitab peavoolumeedia USA kirdeosa tabanud ränga lumetormi kohta. "Lumetormis on süüdi üleilmne soojenemine," kuulutab New York Times. Newsweeki kõmulise kaaneloo pealkirjas tõstetakse panuseid: "Lumetormid, üleujutused ja orkaanid: süüdistage selles üleilmset soojenemist."

Mida?

Meile on lakkamatult pähe taotud, kuidas upsakas inimene paiskab atmosfääri tonnide kaupa süsinikdioksiidi, mis põhjustab globaalset soojenemist. Meile on lisaks jutlustatud, et selline looduse rüvetamine teeb lõpu talvedele, muudab Kansase osariigi kõrbeks ja jätab Long Islandi vee alla.

Albuquerque Journal, 21.01.1996, lk 16

Nüüd on riiki tabanud täpselt vastupidine kliimasündmus – ja sellegi põhjuseks on meie patud Gaia vastu?

Jah, kinnitab keskkonnahoiu uusim hurjutus. Kliimasoojenemine pole ainult soojenemise, vaid kõigi äärmuslike ilmastikunähtuste – loodusõnnetuste – põhjuseks. Kuidas? Soojenemine põhjustab vee aurustumist, mis lisab atmosfääri niiskust ja energiat, mis omakorda põhjustab rohkem vihma ja torme – ja, mirabile dictu (imeline, millised seosed), "rohkem raskeid põudasid". 

Mida? Jälle täpselt vastupidised asjad? Jah, kirjutab Timesi ajakirjanik William Stevens: "teatud juhtudel atmosfääri ringvool korraldab vandenõu (conspires)" – milline nauditavalt väljendusrikas antropomorfism – "et hoida teatud piirkondadest vihm eemal". 

Niisiis on saanud kliimasoojenemisest kõike, vähemalt kõike halba – vihma, lund, sooja, külma, torme, põudasid – selgitav teooria. Ükskõik mis, meie oleme selle põhjuseks. Kui juhtub ükskõik mida soovimatut ja ootamatut – eriti kui see juhtub mõne meediakeskuse, nagu New Yorki või Washington läheduses – siis on selle süüdlaseks üleilmne soojenemine ja sellest johtuvalt meie, inimesed. Kas kuskil on tekkinud mingi algeline religioon, mis näeb iga loodusõnnetuse taga inimeste üleastumisi, ehk siis inimeste patte Emakese Maa ja tema keskkonnapreestrite vastu?

Ajaloolised andmed lükkavad sellise teoloogia ümber. Harvardi astrofüüsik Sallie Baliunas osutab, et Põhja-Euroopas viimase tuhande aasta jooksul aset leidnud tormide põhjustatud suuremad purustused ja suurem sagedus on lähedalt seotud pigem külmemate kui soojemate temperatuuridega. Kümnendast kaheteistkümnenda sajandini valitsesid Euroopas meeldivad ilmastikuolud (temperatuur oli keskmiselt ühe kraadi võrra tänasest soojem). 13. sajandist algas ilma jahenemine ja Põhjamere ümbruses suurenes märkimisväärselt ränkade tormide ning üleujutuste hulk.  

Aga kuidas käsitleda meie tormi, seda tohutut Kesk-Atlandi lumetormi, mille ajakirjanikud kliimahüsteeria õhutamiseks konksuna ära kasutasid? Kas tegemist ei ole siis kasvuhooneefektist tingitud "viletsuse" tagajärjega?

"Täielik jaburus," arvab selle kohta Virginia Ülikooli keskkonnateaduste professor Patrick Michaels, kes on maailma kliimamuutuste kohta kirjutanud rohkem kui kakssada teadusartiklit. "Igasugused väiteid, nagu ookeani soojenemine oleks põhjustanud 1996. aasta lumetormi, on jaburad. Lääne-Atlandi merepinna temperatuur on viimase kümnendi jooksul tõusnud väga väikeses mahus ja piirkonna loodeosaos on see märkimisväärselt jahenenud." 

Michael selgitas mõttekoja Marshall Institute'i ümarlauale: "Kesk-Atlandi piirkonnas tekkiva lume puhul pole mingil juhul probleem niiskuse puuduses. Probleem on Kagu-Kanadast peale tulevad piisavalt suured külmad õhumassid, mis aitavad tormile kaasa. Kuid ometigi kõik suurema kasvuhooneefekti ennustused näitavad, et külma õhu hulk väheneb. Seega süüdistada lumetormis kasvuhooneefekti on 100 protsenti vale."  

Kuid faktid hirmutavad teoloogiat väga harva. Üks ajakirjanik luges lisaks 1996. aasta lumetormile üles 1995. aasta kuumalained, 1993. aasta üleujutuse ja Andrew ning Iniki orkaanid kui "mitte täiesti" loomulikud kliimanähtused. "Hulga pingelisemate kliimasündmuste", mis väidetavalt tõestavad kasvuhooneefekti teooriat, seas nimetatakse möödunud aasta (1995.) Texase üleujutust, kus taevast sadas alla pesapalli suuruseid raheterasid.

Alguses oli Soodom, nüüd siis Texas.

Keskkonnafanaatikud testivad meie kergeusklikkuse piire iga kord kui juhtub mõni hirmsam lumetorm, üleujutus või mingi muu erakorraline ilmastikunähtus. Selliseid ilmastikusündmuseid on toimunud varemgi ja me näeme neid kindlasti taas. Kliimasõdalaste jaoks on see kõik Jumala viha inimeste vastu põhjusel, et need leiutasid sisepõlemismootori. 

Toimetas Karol Kallas