Foto: Scanpix

Berliinis elav angloameerika näitekirjanik, ajakirjanik ja poliitikakommentaator C.J. Hopkins kirjutab portaalis Consent Factory Inc, kuidas Covid-19 hüsteeriast on tehtud globalistlik totalitaarne kultus, mida iseloomustavad Charles Mansoni jõugu ja saientoloogia sarnased inimeste allutamise võtted. 

Totalitarismi üheks tunnusmärgiks on massiline nõustumine ametliku psühhootilise narratiiviga. Mitte tavalise kroonunarratiiviga, nagu "külm sõda" või "sõda terroriga". Tunnusmärgiks on nõustumine totaalselt välmelise ametliku narratiiviga millel, kui üldse, on väga vähe pistmist reaalsusega ja mis on vastuolus ülekaalukate päris elu kajastavate faktidega. 

Totalitarismi üheks tunnusmärgiks on massiline nõustumine ametliku psühhootilise narratiiviga.

Totalitarismi klassikalised näited on natsionaalsotsialism ja stalinism, kuid fenomenist saab parema pildi vaadates kultuseid ning teisi subkultuurseid sotsiaalseid gruppe. Siinkohal võib näiteks tuua Charles Mansoni perekonna, Jim Jonesi Inimeste Templi (Jim Jones' People's Temple), Saientoloogia Kiriku, Taevavärava (Heavens Gate) vms, millel kõigil oli/on oma psühhootiline ametlik narratiiv: kaose külvamine (helter skelter), kristlik kommunism, Xenu ja Galaktika Konföderatsioon ning nii edasi. 

Vaadates valitseva kultuuri poolelt (või Hitleri Saksamaa natsionaalsotsialistide puhul ajaloos tagasi), on nende narratiivide luululine olemus kõigile mõistlikele inimestele üheselt mõistetav. Samas suurem osa inimesi ei mõista, et inimeste (kas siis mõne kultuse liikmed või terved totalitaarsed ühiskonnad), kes langevad selliste meelepetete ohvriks, jaoks ei ole välmetega kaasas käivad narratiivid psühhootilised. Vastupidi, nende jaoks on tegu kõigiti normaalsete lugudega. Meelepettuse ohvrite sotsiaalses reaalsuses kõik kinnitab ja tõendab narratiivi. Kõike, mis esitab narratiivile väljakutse, või seab selle küsimuse alla, tajutakse eksistentsiaalse ohuna.  

Meelepettuse ohvrite sotsiaalses reaalsuses kõik kinnitab ja tõendab narratiivi. Kõike, mis esitab narratiivile väljakutse, või seab selle küsimuse alla, tajutakse eksistentsiaalse ohuna.  

Säherdused narratiivid on alati paranoilised, kultust kujutatakse ohus olevana, või kurja vaenlase, ehk vaenuliku jõu poolt tagakiusatuna, millest liikmeid päästab ainult vastuvaidlematu nõustumine kultuse ideoloogiaga. Pole suurt vahet, kas vaenlaseks on peavoolu kultuur, keha teetanid, vasturevolutsionäärid, juudid, või viirus. Asja sisu ei ole vaenlase isikus, see on ametliku narratiivi poolt paranoilise ja hüsteerilise õhkkonna loomises, mis hoiab kultuse liikmed (või ühiskonna) kuulekana.  

Peale selle, et kultuste narratiivid on paranoilised, on need tihti ka sisemiselt vastuolulised, ebaloogilised ja … sageli üdini naeruväärsed. Kuigi nii võiks arvata, ei nõrgesta sellised omadused neid sugugi. Vastuolulisus, ebaloogilisus ja naeruväärsus isegi suurendab kultuste narratiivide jõudu, kuna see sunnib järgijaid kultusega heade suhete säilitamise eesmärgil üritama enda jaoks kuidagi lepitada nende järjekindlusetus ning irratsionaalsus. Lepitus on loomulikult võimatu ja põhjustab kultuse liikmete meeltes lühise, mis omakorda sunnib nad maha jätma kriitilise mõtlemise, mis on täpselt see, mida kultuse juht soovib.

Vastuolulisus, ebaloogilisus ja naeruväärsus isegi suurendab kultuste narratiivide jõudu.

Enamgi veel, kultuse juhid muudavad tihti liikumise narratiive ja teevad tihti nii näiliselt ilma olulise põhjuseta.  See omakorda sunnib kultuse liikmeid ütlema lahti varem peale sunnitud uskumustest (ja nimetama neid näiteks "hereesiaks"), käituma nii, nagu nad varem ei oleks midagi sellist uskunud, mis põhjustab nende meeltes veelgi suurema lühise ja seda määrani, kus nad loobuvad isegi ratsionaalselt mõtlemise püüdlustest ning võtavad mõtlemata omaks kogu ajuvaba möla, millega kultuse juht nende päid täidab. 

Samuti pole kultuse juhi ajuvaba möla sugugi nii ajuvaba, kui see algselt võib paista. Enamus meist, kui me sellise mölaga kokku puutume eeldame, et kultuse juht soovib meile midagi öelda ja midagi on selle inimese ajudega väga valesti. Kultuse juht ei püüa anda edasi teadmisi. Ta üritab ajada kuulaja segadusse ja kontrollida tema meelt. Kuulake Charles Mansonit "räppimas". Mitte ainult seda, mida ta ütleb, vaid kuidas ta seda teeb. Tasub tähele panna, kuidas ta piserdab tõeosakesi oma vabalt voolava seosetu jura sisse, kuidas ta kasutab korduvalt mõttetegevust hävitavaid klišeesid, mida Robert Jay Lifton [tuntud USA psühhiaater ja teaduse populariseerija] kirjeldab järgnevalt: 

Totaalse keskkonna kõnekeelt iseloomustavad mõttetegevust hävitavad klišeed. Kõige kaugeleulatavamad ja keerulisemad inimeste probleemid pressitakse kokku lühikestesse, rangelt eraldatud, lõplikult kõlavatesse fraasidesse, mida on kerge meelde jätta ja hõlbus väljendada. Neist saab kogu ideoloogilise analüüsi algus- ja lõpppunkt. (Thought reform and the Psychology of Totalism: A Study of "Brainwashing" in China, 1961; Mõttereform ja totalitaarsuse psühholoogia: uurimus Hiina "ajupesust", 1961) 

Kui see kõik kõlab tuttavana, siis on hästi. Sest samu tehnikaid, mida kultuste juhid kasutavad liikmete meelte kontrollimiseks, kasutavad ka totalitaarsed riiklikud süsteemid terve ühiskonna meelete kontrollimiseks: miljöökontroll, laetud keel, püha teadus (Liftoni kontseptsioon, täna ka Sacred Science; uusšamanistlik vms kultus), puhtuse nõudlus ja muud tavalised meelekontrolli tehnikad. Selline totaalne meelekontroll võib tabada suvalist ühiskonda, sest kõik inimesed võivad sobivate asjaolude kokkulangemisel osutuda mõne kultuse ohvriks. 

Kõik inimesed võivad sobivate asjaolude kokkulangemisel osutuda mõne kultuse ohvriks.     

See kõik toimub täna enamuses meie ühiskondades. Inimesi sunnitakse nõustuma ametliku narratiiviga. Totalitaarse ametliku narratiiviga. Totaalselt psühhootilise ametliku narratiiviga, mis ei ole vähem luululine kui Hitleri Saksamaa natsionaalsotsialistide, Mansoni perekonna või mis iganes kultuse oma.

Enamus inimesi ei saa aru, et toimub totalitaarsete narratiividega ühiskonna anastamine sel lihtsal põhjusel, et see toimub nende endiga. Meelte allutamise käes olevad inimesed pole sõna otseses mõttes võimelised sellest ise aru saama. Inimese meel hoiab äärmuslikes olukordades enda tõekspidamistest kinni ja on selle juures leidlik. Küsige seda mõne psühhoosi käes kannatanud või liiga palju LSD-d tarbinud inimeselt. Me ise ei saa sellest aru kui me läheme hulluks. Kui reaalsus kukub täielikult kokku, loob meel selle asemel välmelise narratiivi, mis näeb välja sama "päris" kui tegelik reaalsus, sest isegi luul on ülima kaose karmist ja raevukast õõvast parem.

Sellisele mehhanismile loodavad totalitaristlike ühiskondade ja kultuse juhid ning nad kasutavad seda ära, et istutada oma narratiive meie meelde. See on põhjus, miks päriselt toimivad initsiatsioonirituaalid (vastandina puhtalt sümbolistlikele rituaalidele) algavad sihtmärgiks oleva isiku meele ründamisest õõva, valu, kehalise kurnatuse, psühhedeeliliste narkootikumide või mõne muu vahendiga, mis hävitab inimese reaalsustaju. Kui see on saavutatud ja allutatava inimese meel alustab tunnetuslikus kaoses ja psühholoogilises traumas selguse otsimise eesmärgil uue meeleheitliku narratiivi loomist, siis on suhteliselt lihtne seda protsessi "juhtida" ning istutada inimesse ükskõik milline soovitud narratiiv, eeldades muidugi, et enne on istutaja poolt vastav kodutöö tehtud.

Inimesed ei saa aru, milline luul on ametlik "Covid-19" narratiiv, nagu Hitleri Saksamaal ei saanud inimesed aru, milline luul oli ametlik "ülemrassi" narratiiv.

See on põhjus, miks nii paljud inimesed – inimesed, kes on võimelised saama aru totalitarismist välisriikides ja kultustes – ei saa aru totalitarismist, mis võtab kuju nende endi silme all (või pigem nende meeltes). Samamoodi ei saa nad aru, milline luul on ametlik "Covid-19" narratiiv, nagu Hitleri Saksamaal ei saanud inimesed aru, milline luul oli ametlik "ülemrassi" narratiiv. Sellised inimesed pole ei teadmatuses ega rumalad. Nad on edukalt pühendatud kultusesse, mis ongi oma olemuselt totalitarism, seda ka ühiskondlikul tasandil.

Selliste inimeste pühendamine kovidiaanlikku kultusesse algas 2020. aasta jaanuaris, kui rahvatervisetööstus ja korporatiivne meedia keeras sisse Hirmu nupu ja kuulutas ette sadu miljoneid surnud inimesi ja lavastas fotosid, kuidas inimesed tänaval surnult maha kukuvad. Peale seda psühholoogiline mõjutamine jätkus. Rahvahulgad üle maailma külvati üle propagandavoogudega, kunstlikult üles köetud hüsteeriaga, metsikute spekulatsioonidega, vastuoluliste juhistega, liialdustega, valede ja nõmedate lavastustega. Sulgemised. Hädaolukorra välihaiglad ja surnukuurid. Laulvad-tantsivad haiglaõed. Surnuid vedavad veoautod. Patsientide koorma all ägavad intensiivravi osakonnad. Surnud Covidi vastsündinud. Statistikaga manipuleerimine. Ametlikule narratiivile kaasa kiitvate tolguste jõugud. Maskid. Ja kõik muu sarnane.   

2020. aasta lõpu seisuga jõuti järgmisesse seisu. Maailma Terviseorganisatsiooni Tervise Hädaolukordade programmi juht kinnitas, et Covid-19 surmade määr natatumiste suhtes (infection fatality rate; IFR) on 0,14 protsenti, mis on enam-vähem sama kui hooajalisel gripil. [2021. aasta septembri seisuga on alla 50-aastaste inimeste IFR 0,02 protsenti.] 2020. aasta lõpus avaldasid Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskused (Centers for Disease Control and Prevention; CDC) ellujäämisvõimalused vanuserühmade kaupa [tänaseks on andmestik aetud märkimisväärselt segasemaks]. 

  • Vanusegrupp 0-19 … 99.997%
  • Vanusegrupp 20-49 … 99.98%
  • Vanusegrupp 50-69 … 99.5%
  • Vanusegrupp 70+ … 94.6%

"Teaduse" argument on ametlikult leidnud oma otsa. Üha suurem hulk arste ja meditsiinieksperte astuvad režiimi vastu üles ja selgitavad, kuidas "juhtumite" (kuhu arvatakse ka täiesti terved inimesed) hüsteeria on mõttetu propaganda, nagu on näha suure Saksamaa telekanali ARD teleklippidest.  

Siis on veel olemas Rootsi, mis ei mänginud teiste riikidega Covidi hüsteeria mängu kaasa ja kus tänaseks on olukord märkimisväärselt parem kui kõigis ränki meetmeid rakendanud riikides. Mis teeb ikka veel kestvast Covidi hüsteeriast naljanumbri. 

Kui te teete näo, et maailma ähvardab apokalüptiline viirus ja siis Rootsi tõmbab sellele vee peale lastes inimestel elada normaalset elu…

Siinkohal ma lõpetan narratiivi põrmustamise. Minu mõte on selles, et faktid on kõik avalikud ja kättesaadavad. Need ei ole "vandenõuteoreetikute" lehekülgedel, vaid peavoolu väljaannetes ja neid edastavad tunnustatud meditsiinieksperdid. Need andmed on üleval Haiguste urrima Tõrje Keskuste leheküljel.

Totalitaristide ja kultuse liikmete jaoks pole faktidel tähtsust. Tähtis on kuulekus kultusele, ehk parteile.

Aga sellel pole kovidiaanliku kultuse liikmete jaoks mitte kõige vähematki tähtsust. Totalitaristide ja kultuse liikmete jaoks pole faktidel tähtsust. Tähtis on kuulekus kultusele, ehk parteile.

Mis tähendab, et meil on tõsine probleem. Probleem nende jaoks, kelle jaoks on faktid jätkuvalt tähtsad ja kes üritavad neid kasutada kovidiaanlaste veenmiseks, et neil pole viiruse osas õigus … mis on toimunud tänaseks juba ligi kaks aastat.

Kuigi faktidest kirjutamine ja nende jagamine nii paljude inimestega kui võimalik – mis on tänu alternatiivsete meediakanalite ja sotsiaalmeedia tsensuurile üha keerulisem – on oluline, on tähtis ka näha, mille vastu me seisame. Me ei seisa vastakuti väärarusaamade või aruteluga teaduslike faktide teemal. Me oleme silmitsi fanaatilise ideoloogilise liikumisega. Globalistliku totalitaarse liikumisega … esimese endasarnasega maailma ajaloos.

Me ei seisa vastakuti väärarusaamade või aruteluga teaduslike faktide teemal. Me oleme silmitsi fanaatilise ideoloogilise liikumisega. Globalistliku totalitaarse liikumisega …

See ei ole rahvuslik totalitarism, sest me elame üleilmses kapitalistlikus impeeriumis, mida ei valitse rahvusriigid, vaid pigem rahvusvahelised üksused ja üleilmastunud kapitalistlik süsteem. Millega on kultuse/valitseva kultuuri paradigma pööratud ümber. Kultus ei ole enam saar keset valitsevat kultuuri, vaid kultusest endast on saanud valitsev kultuur ja neist, kes pole kultusega ühinenud, on saanud eraldatud saared keset seda.

Ma sooviksin olla märksa optimistlikum ja ehk pakkuda välja teatud tegevuskava, kuid meelde tuleb ainult ajalooline paralleel, kuidas kristlus "pööras" ümber paganliku maailma … mis ei kuuluta meie jaoks head. Kui te istute järjekordse sulgemise ajal kodus, siis võib-olla oleks mõistlik vaadata üle mainitud ajalooperiood.

Toimetas Karol Kallas