Türgi Antalaya kuurordi messikeskuses toimub 9.–20. oktoobrini kliimatippkohtumine COP31. Isegi inimtekkeliste kliimamuutuste kisakoori kõige misantroopsemad elemendid tunnistavad, et seekord on tegemist "nukra afääriga".
31-st Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kliimamuutuste Konventsiooni Osapoolte Konverentsi, mille pikk akronüüm on UNFCCC ja lühem COP31, juhivad erandkorras kaks äärmiselt rohelist riiki. Asukohamaa ja "tegevuse tegevuskava" (action agenda) juht on Türgi. Türgi toodab 56 protsenti selle elektrist kivisöest ja maagaasist.
Mõlema tooraine suurimaks importijaks on NATO liikme Türgi jaoks Venemaa. Türgit võib pidada äärmiselt "roheliseks" riigiks veel põhjusel, et selle valitsuse välispoliitikas leiab üha enam osutusi osmanite impeeriumi taastamise ihalusele ja tegemist on ühe maailma suurima terroristliku organisatsiooni Moslemite Vennaskonna ning Euroopa islamiseerimise mahitajaga.
COP31 läbirääkimiste president on Austraalia. Austraalia on rahalises väärtuses maailma suurim (osa maailmaturul 34,9 protsenti) ja mahult teine söeimportija. Mahuliselt ekspordib kõige enam kivisütt Indoneesia.
New Scientist küsib, kas tegemist on ajaloo kõige "tagasihoidlikuma" COP-iga?
Ühenkuningriigi vasakäärmuslaste häälekandja Guardian nimetab korraldajariike "söehulludeks".
Kohale tulevad 77 riigi juhid. COP28-l Dubais oli näiteks kohal 116 riigipead. Ameerika Ühendriigid on kuulutanud ÜRO Maa kliima käest ära päästmise ürituse sisuliselt inimvaenulikuks rumaluseks. Climate Capital Media kirjutab "COP31: Riigijuhid jäävad koju. Samuti teeb seda raha".
Guardian toob Maa kliima käest ära päästmise kasvava ükskõiksuse põhjustena välja maailmapoliitika tegurid (sõjad, energiakriisid ja tehisaru energianõudlus), rahalise mõttekuse, ÜRO kliimakommunismi üksmeele halvatuse ja "COP kurnatuse" ehk üha enam riike saavad aru, et niisugustest jututubadest pole suurt midagi kasu.
Isegi muidu Maa kliima käest ära päästmise vallas tubli Eesti saadab selleaastasele COP-ile ainult kliima- ja energiapoliitika eriesindaja Katrin Saarsalu-Layachi. Välisministeeriumi kinnitusel esineb Saarsalu-Layachi mitmes vestlusringis, mis käsitlevad kliimamuutusi ja energiakasutust ning Ukrainale sõjaga tekitatud keskkonnakahjusid ja Eesti ning Omaani kõrgetasemelises dialoogis keskkonnaandmete kasutamise teemal.
Seekordsel konverentsil on Eesti esindatud riikliku paviljoniga, mille tegevusi veavad välisministeerium ja kliimaministeerium koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning Rohetiigriga. Paviljoni moto on „Tested in Estonia. Ready for the world" (Katsetatud Eestis. Maailmale valmis) ning see aitab tutvustada Eesti tegevust kliimamuutuste ja energiaülemineku vallas. COP31-l osaleb ligi 30 Eesti ettevõtet, teadusasutust ja organisatsiooni esindav äridelegatsioon.
Septembri alguse seisuga oli Türgi kulutanud COP31 korraldamisele üle 525 miljoni dollari. Jututoaga seotud majandustegevuse arvab riik lõpuks küündivat kuni kahe miljardi dollarini.
Toimetas Karol Kallas