Bill Gatesi ja temaga seotud neli suurt vaktsiini-vabaühendust usurpeerisid lääneriikide Covid-19 haldamise ning seda suuresti maksumaksjate raha eest. Neist mitte keegi oma tegude eest ei vastuta, selgub Politico ja Die Welti koostöös ilmunud mahukast uurimusest. Objektiiv avaldab tõlke osade kaupa ja käesolev on neist kolmas.
Kuna tegemist on mahuka tekstiga, avaldab Objektiiv selle tõlke osade kaupa ja käesolev on neist kolmas. Jutumärgid sõnadele-väljenditele, nagu "elu päästvad vaktsiinid", "heategevusorganisatsioon" ja sarnased ametliku Covidi propagandaga kaasas käinud tähised on lisatud Objektiivi poolt. Ülevaate esimene ja teine osa.
ACT-A ja COVAXi meeskondade sõnul ei suutnud nad oma eesmärke täita suuresti põhjusel, kuna rikkad Lääneriikide valitsused olid aeglased ja ei varustanud neid maailma kaitsmiseks vajalike tohutute vaktsiini- ning ravimikogustega. Meeskondade sõnul seisid nad vaeste riikide kannatajate eest ja võtsid nende nimel tublisti sõna, ilma milleta oleks [vaktsineerimise] progress olnud veelgi aeglasem.
"Gatesite Sihtasutus keskendus ülemaailmsele võitlusele [Covidiga], mis tagas, et madala ja keskmise sissetulekuga riikidel oli kriisiga tegelemiseks taskukohane ning võrdne ligipääs parimatele andmetele ning tööriistadele," kinnitab Gatesite Sihtasutuse tegevjuht Mark Suzman ühes oma avalduses. "Mõnes valdkonnas me olime edukad. Kõige kriitilisemas, valtsiinidele õiglase ligipääsu valdkonnas, kukkus terve maailm läbi, kuna alguses kahmasid rikkad riigid kõik saadaolevad vaktsiinid endale." Bill Gates ise keeldus teemat kommenteerimast.
Gavi tegevjuhi Seth Berkley sõnul suutis organisatsioon siiski ühe oma algsetest eesmärkidest täita ja tarnis 2021. aasta lõpuks madala ja keskmise sissetulekuga riikidele 950 miljonit vaktsiinidoosi. Algne eesmärk oli kaks miljardit doosi. (COVAX tarnis 950 miljonit vaktsiinidoosi 2022. aasta jaanuariks.)
"Eemalt vaadates on meie tegevust kerge kritiseerida. Tegelikult peaks meid hindama õiglaselt tegevuse järele, mida me toona ette võtsime nende teadmiste pealt, mis meil toona olid," osutas Berkley.
CEPI kõneisik õigustas organisatsiooni täitmata eesmärke järgmiselt: "Kuigi on palju asju, mida me oleksime võinud paremini teha, oleks siiski vale visata kogu maailma saamatuse [Covidiga võitlemisel] süü nende organisatsioonide kaela, kes tegid kõigist rohkem pingutusi vaktsiinivarude ja vaktsiiniebaõiglusega seotud probleemide lahendamise vallas."
"Meie ees seisis väljakutse tagada vaeste riikide ligipääs vaktsiinidele just sellel hetkel kui ettevõtetel oli võimalik müüa paljulubavat toodet parimale pakkujale," jätkas kõneisik.
Wellcome Trusti direktori Jeremy Farrari vabandused kõlasid samas toonis. "Igakülgne valmisolek pandeemiaks ja sellega võitlemiseks nõuab rahvusvahelist koostööd ja rahastust mahus, mida suudavad pakkuda ainult valitsused," rääkis ta.
Farrar siiski kaitses ACT-A partnerlust kui "parimat mehhanismi, mis meil elusid päästvate Covid-19 tööriistade maailmas jagamiseks oli kasutada".
"Enne ACT-At ei olnud paigas kindlat mehhanismi, mille kaudu koordineerida ja kiirendada ülemaailmset Covid-19sse sekkumist võimaldavate vahendite arendamist, tootmist ja õiglast ligipääsu," jätkas Wellcome'i juht. "Kuigi ACT-A ei olnud ehk täiuslik … oleks maailma vastus ilma selleta [Covid-19le] olnud hädisem ja hulka killustunum."
Politico ja Welti jälitustegevuse käigus leiti siiski, et ACT-A struktuur oli ehitatud üles viisil, mis hägustas vastutust. ACT-A esindajad panid paika rahastuse esimused ja tegid annetuste saamiseks kampaaniat. Kuid saadud raha – kokku 23 miljardit dollarit – läks otse algatuses osalevatele organisatsioonidele, nagu Gavi ja CEPI. Kuigi ACT-A ilmavõrgu lehekülg jagab teavet, kui palju raha on kogutud, on peaaegu võimatu välja selgitada, millele see täpsemalt on kulutatud.
Kui vaadata eraldi iga ühenduse Covidi andmebaasi, siis pole võimalik saada aru, kuidas need täpselt kulutasid ACT-A kaudu kogutud raha. Samuti on organisatsioonide annetuste ja investeeringute andmestikku vaadates keeruline hinnata, kui palju need täpselt panustasid ACT-A programmi. Näiteks ei kasuta organisatsioonid oma toetuste ja investeeringute kirjeldamiseks "ACT-A" või sellele sarnaseid märksõnu.
"Teoorias oli minu hinnangul see suurepärane idee," leiab möödunud aastal USA riigidepartemangu üleilmset Covid-19ga võitlemise programmi juhtinud Gayle Smith. Tema sõnul on ACT-A programmil siiski küsimusi aruandlusega.
"Praktikas … ei olnud seal ühtegi kindlat juhti. Kes oli kogu selle ettevõtmise suur juht? Kui on tegemist üleilmse hädaolukorraga, nagu see oli, on vajalik, et vastuabinõud jõuaksid kõikjal kõigini nii kiiresti kui võimalik," rääkis Smith.
Bruce Aylwardi, kes koordineeris ACT-A tööd WHOs, sõnul loodi programm sihilikult detsentraliseeritud struktuuriga, mille eesmärgiks oli vähendada bürokraatiat. Tema sõnul vastutas iga osaline ise enda raamatupidamise eest ja kinnitas lepingud annetajatega iseseisvalt.
Smith ja teised, kes olid lähedaselt seotud üleilmse Covidi vastase võitlusega, leiavad, et rahakassa juures oleks pidanud olema jõulisem valve.
Kui vaktsiinid hakkasid COVAXisse voolama, siis paljudel vaestel riikidel ja piirkondadel polnud vahendeid nende käitlemiseks. Kui ooteajad muutusid üha pikemaks, kaotasid paljud võimalikud kasusaajad usu üleilmsesse tervisesüsteemi.
"Ma arvan, et kui me oleksime saanud vaktsiine varem kasutada, oleks tänaseks vaktsineeritud palju-palju rohkem inimesi," leiab Ghana Bolgatanga piirkonna, kuhu suunati märkimisväärsel hulgal COVAXi vaktsiine, terviseteenuste direktor Stephen Bordotsiah.
Ajal kui ACT-A pühendas suurema osa oma ajast ja vahenditest vaktsiinidooside hankimisele, ei pööratud pea üldse tähelepanu sihtkohtade tervisesüsteemidele. 23 miljardist dollarist, mida ACT-A ja sellega seotud ühendused kokku kogusid, läks tervisesüsteemide jõustamisele vaid 2,2 miljardit, näitab WHO poolne ACT-A rahastuse jälgmise süsteem.
Aylward süüdistab ACT-A puudusi "asjaoludes, mida kiirendi ei saanud kontrollida," lisades sellele puuduliku valitsuste poolse rahastuse, mille eest oleks saanud jagada Covidi vastaseid tööriistu madala sissetulekuga riikidele. "Kõik poliitikud rääkisid õigeid asju. Nad tahtsid teha õigeid asju. Meie osaks oli luua abistamist võimaldav keskkond," rääkis Aylward.
Toimetas Karol Kallas