Bill Gatesi ja temaga seotud neli suurt vaktsiini-vabaühendust usurpeerisid lääneriikide Covid-19 haldamise ning seda suuresti maksumaksjate raha eest. Neist mitte keegi oma tegude eest ei vastuta, selgub Politico ja Die Welti koostöös ilmunud mahukast uurimusest. Objektiiv avaldab tõlke osade kaupa ja käesolev on neist seitsmes.
Kuna tegemist on mahuka tekstiga, avaldab Objektiiv selle tõlke osade kaupa. Jutumärgid sõnadele-väljenditele, nagu "elu päästvad vaktsiinid", "heategevusorganisatsioon" ja sarnased ametliku Covidi propagandaga kaasas käinud tähised on lisatud Objektiivi poolt. Ülevaate esimene, teine, kolmas, neljas, viies ja kuues osa.
Koht laua taga
Lisaks miljonite dollarite panustamisele asutasid CEPI ja teised organisatsioonid mitmeid rahvusvahelisi konsortsiumeid, mille eesmärgiks oli suunata Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kaudu üleilmset võitlust pandeemiaga.
Üldjuhul vastutavad riikide valitsused oma riigis puhkenud nakkushaiguste puhangutele reageerimise eest. WHO tegutseb 194 liikmesriiki ühendava sillana, mille ülesandeks on jagada vajalikku teavet ja vajadusel rahalist abi, et uurida Covidi-sarnaste viiruste päritolu, tõkestada nende levikut ning nendega võidelda. WHO aastane eelarve on miljardeid dollareid [2020.–2021. aastatel oli see 5,84 miljardit dollarit], sellel on esindused 150 riigis ja see annab tööd tuhandetele inimestele, kes tegelevad erinevate tervisemuredega alates laste suremusest kuni HIVi ning toitumiseni.
Liikmesriigid kinnitavad igaaastasel Genfi Maailma Terviseassamblee kohtumisel organisatsiooni tervisepoliitikad. Gatesite Sihtasutusel ja ülejäänud kolmel vabaühendusel (Wellcome Trust, CEPI ja Gavi) pole assambleel hääleõigust, kuid nende annetused annavad neile "laua taga" tähtsa koha. WHO andmed näitavad, et alates 2020. aastast on Gatesite Sihtasutus, Wellcome ja Gavi annetanud WHOle kokku üle 1,4 miljardi dollari ja Covidiga seotud programmidele eraldi 170 miljonit dollarit.
Poliitikate kujundamise tasandil on nende organisatsioonide mõju veelgi nähtavam. 2021. aasta oktoobrini juhtis Wellcome'i tegevjuht Jeremy Farrar ühte WHO teadusnõukodadest, mis tegeles Covidi uuringute ja selle lämmatamise vahendite prioriteetide kujundamisega.
Ühe endise USA kõrge terviseametniku sõnul on "neil [vabaühendustel] rahvusvahelistes ühendustes väga suur mõjuvõim, mis on kohati isegi riikidest suurem. Kui te räägite kokku miljarditest dollaritest, siis sellega on seotud palju lootuseid ja võimu."
Kohtumiste ülestähendused näitavad, et alates 2020. aasta jaanuari lõpust osalesid Gatesite Sihtasutuse ja Wellcome'i esindajad regulaarselt WHO ja Ameerika Ühendriikide kõrgemate terviseametnike kohtumistel, kus peeti aru viiruse leviku, Covidi proovide jagamise, vaktsiinide ning teiste ravimite kliiniliste katsetuste teemal. Need organisatsioonid aitasid WHOl isegi korraldada esimese rahvusvahelise kohtumise, millel pandi paika põhimõtted, kuidas maailmas viirusega võidelda. Samuti olid need vabaühendused kohtumise rahastajad.
Wellcome, koostöös Gatesite Sihtasutusega, rahastas WHO Genfis toimunud rahvusvahelist teadusvaldkonna kohtumist, kus maailma riikide rahvatervise ametnikud kohtusid ekspertide ja teadlastega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kohtumise eesmärgiks oli algatada rahvusvaheline arutelu, kuidas ja mida panustada Covidi testide, teraapiate ja vaktsiinide uuringutesse.
Foto: cam.ac.uk
Gatesite Sihtasutuse vaktsiiniarenduse valdkonna asedirektor David Vaughn ja Wellcome'i epideemiate valdkonna juht Josie Golding korraldasid 2020. aasta 4. veebruaril WHO Teadusnõukoja liikmete ja USA ametnikega ettevalmistava kohtumise. Vabaühenduste juhid esitlesid mõtet, et rahastajad lepivad kokku, milline saab olema WHO uuringute ja arendustöö kava – raamistik, kuidas rahvusvaheline kogukond hakkab viirusele vastu.
Foto: wellcome.org
Rahvusvahelisel konverentsil, mis lõppes 2020. aasta teisel nädalal, lepiti kokku, milline saab olema maailma Covidga võitlemise kava. Sealhulgas otsustati, kuidas rahastatakse vaktsiinide, ravimite ja testide arendust. WHO ametnike sõnul läks selleks kõigeks vaja 675 miljonit dollarit.
Gatesite Sihtasutus lubas kavva panustada 100 miljonit dollarit. CEPI nõukogu koosolekul teatas vabaühenduse juht Richard Hatchett, et organisatsioon on allkirjastanud neli vaktsiinide arenduslepingut ja see teeb tihedat koostööd WHOga ning vaktsiinide arendusega tegelevad kaks CEPI töötajat.
Foto: Wikipedia
Kõik see üleilmsete kavade koostamine käis ajal kui Donald Trumpi valitsus veel ei tunnistanud Covidi ohtu. Alles veebruari lõpus esitletud terviseametniku Nancy Messonnieri avalik hoiatus pani häirekellad helisema.
Väidetavalt läks veel hulk aega, enne kui rahvusliku julgeoleku ja tervisevaldkonna ametnikel õnnestus presidenti veenda, et viirus kujutab tõsist ohtu ja selle tõkestamiseks peab valmistuma riigi tasandil.
Ohtlik levik
2020. aasta veebruari keskpaigas hakkas Covid levima Aafrikas. Aafrika on manner, kus kõik neli organisatsiooni, eriti Gatesite Sihtasutus, tegutsevad eriti laiaulatuslikult. Aafrika esimeseks Covidi juhtumiks oli 33-aastane Egiptuse mees, mis pani rahvusvahelised terviseametnikud muretsema, et peatselt mattuvad terve kontinendi tervisesüsteemid pandeemia alla.
Aafrika Haiguste Kontrollimise Keskused (Africa Centres for Disease Control) ja WHO tegutsesid kiiresti ja saatsid viiruse leviku tõkestamise eesmärgil Aafrikasse ravimeid ning teste. Kuid oli juba hilja. 11. märtsil kuulutas WHO välja üleilmse pandeemia. Kuu peale seda ületas Covidi juhtude arv Aafrikas 10 000 piiri.
[2022. aasta juuli seisuga on Aafrikas teada 12 423 000 Covid-19 juhtumit ja 256 000 surma. Aafrikas elab hinnanguliselt 1,4 miljardit inimest. Ühes aastas sureb Aafrikas malaariasse rohkem inimesi – 310 000+ inimest.]
Neli vabaühendust mobiliseerusid kiiresti ja üritasid valmistuda madala sissetulekuga riikidesse saabuva Covidi juhtumite rünnaku vastu. Märtsis eraldas Gatesite Sihtasutus kümnetele erinevatele organisatsioonidele 47 miljonit dollarit, et aidata Covidit tuvastada ja töötada välja monoklonaalseid antikehasid sisaldavad ravimeid. Endise USA Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuste (CDC) direktori Tom Friedeni vabaühendus Elude Päästmise Lahendus (Resolve to Save Lives), sai miljon dollarit, et valmistada Aafrika piirkonda ette Covidi tõrjumiseks.
Vaatamata viiruse levikule maailmas ei tunnistanud Trumpi administratsioon kuni märtsini, et Covid kujutaks mingit erilist ohtu. Samuti leidis Trumpi valitsus, et Covidiga tuleb tegeleda kodumaal, mitte suunata vahendeid viirusega välismaal võitlemisele.
Üks endine kõrge ametnik väidab, et Trumpi valitsuses ei võetud kunagi teemaks panustamist rahvusvahelisse võitlusesse viirusega. "Kui USAID sai raha, et pakkuda välisriikides Covidi abi, siis see raha anti edasi Gavile … mis panustas selle Ameerika Ühendriikide tegevuse heaks. Üheselt tehti selgeks, et Ameerika Ühendriigid ei saada mitte kunagi oma inimesi, eriti sõjaväelasi, teistesse riikidesse viirusega võitlema."
Euroopa Komisjon käitus teistmoodi. See lubas anda 232 miljonit eurot üleilmseks Covidi tõkestamiseks, millest 15 miljonit lubati Aafrikale ja Senegali pealinnas Dakaris asuvale Pasteuri Instituudile Covidi diagnoosimiseks ning jälgimiseks. Samuti andis Komisjon 2,6 miljonit WHO Keenia esindusele.
Samal ajal üritas CEPI tegevjuht Hatchett enda organisatsioonile saada rohkem toetusi ja võitles vaktsiini arenduse rahastamise eest. Ta kirjutas 4. märtsil Angela Merkelile ja palus Saksamaal annetada oma vabaühendusele 375 miljonit dollarit, mis oli vaktsiini arendusprogrammil väidetavalt puudu. "Ilma selle investeeringuta ei ole CEPI võimeline jätkama oma vaktsiiniarendusprogrammi," kirjutas Hatchett. Üheksa päeva hiljem teatas CEPI, et on Saksamaalt saanud 140 miljonit eurot.
26. märtsil toimunud Covidi virtuaalsel kohtumisel teatasid riigijuhid, et WHOle, CEPIle ja Gavile annetatakse lisaressursse. "Me kutsume üles kõiki riike, rahvusvahelisi organisatsioone, erasektorit, heategevusorganisatsioone ja eraisikuid nende pingutuste jaoks raha annetama," kirjutati riigijuhtide pöördumises.
Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit panustasid rahvusvahelisse võitlusesse Covidiga lõpuks sadu miljoneid dollareid-eurosid, kuid suurem osa sellest vaktsiinide hankimise ja laiali jagamise rahast eraldati siiski alles üle aasta hiljem, 2021. aasta suvel ning sügisel. USA ja Euroopa Liidu vastuseis vaktsiinidooside jagamisele pidurdas rahvusvahelist vaktsineerimiskampaaniat ja samal ajal kui vaeste riikide miljonid elanikud ei olnud saanud oma esimest vaktsiinidoosi, süstiti Euroopas ning USAs inimestele teist.
Selline ebakindlus jättis rahvusvahelisse tervisepoliitikasse lõhe.
Lobiaruanded näitavad, kuidas neli organisatsiooni kulutasid alates 2020. aasta kevadest USA Kongressi saadikute mõjutamiseks märkimisväärsel hulgal raha ja seda eesmärgil, et need eraldaksid vahendeid madala sissetulekuga riikide abistamiseks. Gavi ja CEPI kulutasid 2020. aastal Kongressi saadikute, USA rahvusvahelise arenguagentuuri (U.S. Agency for International Development) kõrgete ametnike, Valge Maja ja tervise ning sotsiaalministeeriumi mõjutamiseks üle 435 000 dollari. CEPI nägi tublisti vaeva, et seadustesse kirjutatakse sisse klausel, et USA valitsus rahastab selle tegevust 200 miljoni dollariga aastas.
"CEPI ja CEPI sõbrad … survestasid sellel teemal jõuliselt Kongressi ja surusid selliseid klausleid kõigisse seadustesse, mis näisid kuhugi liikuvat," rääkis ajakirjanikele endine USA terviseametnik.
CEPI kõneisik tunnistas, et nii tehti ja USA valitsuselt küsiti aastatoetust 200 miljonit dollarit. "Seda palvet toetasid paljud vabaühendused ja kodanikuühiskonna grupid," lisas kõneisik.
2020. oktoobris andis Trumpi valitsus USAIDi kaudu CEPIle üleilmseks võitluseks Covidiga 20 miljonit dollarit. Suurem osa maailmas Covidiga võitlemise rahastusest eraldati siiski alles 2021. aastal, sealhulgas neli miljonit dollarit Gavile.
Nähes, et rahvusvaheliseks Covidi vastaseks võitluseks kohe piisavalt raha mujalt ei saada, lõid Wellcome, Gatesite Sihtasutus ja Mastercard 2020. aasta märtsis Covid-19 Terapeutikate Kiirendi, mille jaoks eraldati kokku 125 miljonit dollarit. Kiirendi hakkas kärmelt arendama ja testima Covidi ravimeid.
Viidatud investeeringu näol oli tegemist esimese partnerlusprogrammiga, mis aitas kiirkorras arendada tööriista, mis "päästis elusid" Covidi käest. Samuti oli tegemist pandeemiaaja ühe esimese suurema koostööprojektiga kõnealuste vabaühenduste ja ravimitööstuse vahel.
Toimetas Karol Kallas