Statistikaameti teatel oli eelmisel aastal sündide arv Eestis ajalooliselt madal ja loomulik iive on miinuses. Rahvaarv kasvas tänu sisserändele.
„Loomulik iive on negatiivne (-5053 inimest), kuid rändesaldo positiivne (+13 856 inimest). Eesti rahvaarv kasvas aastaga 8803 inimese võrra," sõnas statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg ERRi vahendusel, lisades, et eelmist aastat jääb iseloomustama erakordselt madal sündide arv (veidi alla 11 000 lapse).
Sündivus oli madalseisus juba 2022. aastal, eelmisel aastal sündis paraku 697 last veel vähem, kui ülemöödunud aastal.
Trasbergi sõnul kasvatas rahvaarvu palju ukrainlaste sisseränne, kes moodustavad rahvastikust juba 4,4 protsenti. Kokku tuli Eestisse eelmisel aastal 23 399 inimest, kellest pooled olid Ukraina kodakondsusega, nendest jäi Eestisse elama 13 082 inimest. Samas on aastaga vähenenud Ukraina kodakondsusega sisserändajate arv ligi kaks ja pool korda.
Toimetas Markus Järvi