Heldet riiklikku rahastust nautiva Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. Foto: Scanpix

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper avaldas Twitteri vahendusel nördimust, et valimisjaoskondades pole pandud infot välja ka vene ja inglise keeles. Inimõiguste eestkõneleja sõnul on see vastuolus demokraatia põhimõttega, mis olevat olulisem kui eesti keele, rahvuse ja kultuuri säilimine.

Eesti Inimõiguste Keskus on Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsev sihtasutus, mis on tuntud nii homopropagandistliku kampaania "Erinevus rikastab" eestvedamise kui ka liberaalse immigratsioonipoliitika edendamise poolest. Samuti on ühendus aidanud immigrantidel Eesti Vabariigi vastu kohtusse pöörduda, nõustades ja rahastades selliseid protsesse.

Eesti Inimõiguste Keskus on ÜRO pagulasameti UNHCR rakenduspartner Eestis ning osaleb ka pagulasorganisatsioonide ümarlauas.

Seejuures saab nn homoõiguste innuka pooldajana tuntud Käsperi juhitud organisatsioon sotsiaalministeeriumi kaudu heldet riiklikku rahastust. Kui 2016. aastal saadi Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu aastatoetust 60 000 eurot, siis 2017. aastal juba 90 000 eurot. Samuti on organisatsiooni tegevust rahastanud USA saatkond.

Ühtlasi on Eesti Inimõiguste Keskus avaldanud toetust plaanile laiendada karistusseadustikus nn vihakõne keeldu – seegi, et inimesed ei saaks seaduslikult kasutada kellelegi solvavana näivaid väljendeid, on Käsperi hinnangul demokraatia nõue.

Varem on Käsper öelnud, et "demokraatlikud väärtused ei peaks muutuma tulenevalt religioonist, pigem vastupidi: religioon peab adapteeruma […] demokraatliku ühiskonna väärtustega."

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab preambulis, et Eesti riik "peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade". Põhiseaduse esimese paragrahvi kohaselt on Eesti "iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas."

Põhiseaduse §-i 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel ning §-i 52 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel.