Ajaloofilosoof, preester ja erusõjaväelane Einar Laigna analüüsib oma aastalõpumõtiskluses Eesti rahva, riigi ja kultuuri hetkeolukorda, püüdes seda avada ajaloolises perspektiivis.
Kolonelleitnant Einar Laigna sõnul on Eesti olukorra ja perspektiivide lahtimõtestamiseks ja mõistmiseks oluline teadvustada, et ükski poliitiline süsteem ega formatsioon ei ole igavene, vaid ajutine ja kaduv. "Ainuüksi eelmisel sajandil on olnud kuus võimuvahetust," tuletas Laigna meelde ja ütles, et ka ajaloolises hetkes elades tuleb mõista kõige füüsilise kaduvust, mis omakorda aitab mõista seda, mis on tõeliselt oluline ja kandev.
Laigna sõnul on eesti rahvas suure intellektuaalse potentsiaaliga, kuid paraku ei ole see potentsiaal traagiliste ajalooliste sündmuste tõttu realiseerunud tõelise omariikluse ja iseseisvuse tingimustes. "Paraku tulime nn teise Eesti Vabariiki sellise pärandiga, et võimule tulnud inimtüüp oskas ainult võõrvõime teenida," mistõttu üleminek nõukogude ajast ei toonud kaasa vaimset pöördumist ja meie ühiskonnale olemuslikult erineva vaimse vundamendi rajamist, piirdudes pigem lippude muutmise ja pindmiste muutustega.
"Nüüd, kus ajalugu andis meile võimaluse realiseerida uuesti oma riiki õilsates kõrgetes printsiipides, on paraku kõik kahanemas ning iseolemist tõmmatakse kokku," selgitas Laigna. "Mulle tundub, et Eestis valitsus avaldab umbusaldust oma rahva vastu ja soovib rahvast välja vahetada – kas see protsess praegu ei toimu," küsis Laigna ja lisas, et inimeste massiline põgenemine Eestist annab tunnistust väga sügavatest probleemidest.
Eesti rahva paljud kannatused peaks olema Laigna sõnul andnud meile erilise maailmapildi avaruse, võime mõista asju laiemalt kui need rahvad, kes on elanud suhtelise materiaalse heaolu tingimustes. "Tark oleks hoida diplomaatiliselt häid suhteid nii ida kui ka läänega, jäädes samas iseendaks," ütles ta, tuletades meelde, et ajaloo pendel liigub ühest servast teise.
Neist ja paljudest muudest küsimustest saab lähemalt kuulda ülalesitatud videost.