EKRE majandusnägemus põhjustas vastuoluliste hinnangute laviini

Foto: Scanpix

EKRE valimisprogramm, eesotsas nende majandusnägemusega, on tekitanud häälekaid ja väga vastuolulisi reaktsioone. Objektiiv teeb järgnevalt väikese vahekokkuvõtte politoloogide, tegevpoliitikute ja ettevõtjate kommentaaridest.

Gräzin kutsub rahulikule arutelule

Europarlamendi saadik Igor Gräzin sõnas Objektiivile, et on alati aimanud ja teadnud, et EKREl parempoolset majandus- ja rahanduspoliitikat ei ole. Nagu ka seda, et riigikaitse küsimustes on neil probleemid.

“Võis oletada, et nende rahandusvaated ei ole ei realistlikud ega ka rahvale hüvangulised. Aga erinevalt paljudest teistest kolleegidest ütlen ma seda esimest korda ja ma ei sõima. Ning kuigi EKRE majanduspoliitiline osa on üks suri-muri (aga see “suri-muri” on mistahes poliitilise programmi kõige tähtsam osa!), on hea, et see on nüüd väljas ja avatud rahulikuks aruteluks. Sest ega see nii nüüd kah ei ole, et seal kohe midagi arutamisväärset ei ole,” leidis Gräzin.

Vastakad hinnangud

EKRE valimisprogrammi analüüsides leiab politoloog Tõnis Saarts Postimehes, et erakond on muutunud poliitiliselt professionaalsemaks. Samas ületab lubaduste kulupool tulupoole.
“Kust võetakse raha kahekordseks pensionitõusuks ja hüppeliseks kaitsekulutuste tõusuks – eriti veel igasuguseid makse langetades?,” küsib Saarts.

Majandus on Saartsi hinnangul programmis esimesel kohal. Selles leidub nii parem- kui vasakpoolseid momente. “EKRE valija on väljaspool suurlinna elav, mitte kõige jõukam ja majanduslikult ebakindel eestlane. Eelkõige sellele sihtrühmale ongi suunatud kõik need väga helded sotsiaalmajanduslikud lubadused ja maksusoodustused,” märkis politoloog.

Risti vastupidise hinnangu annab EKRE majandusnägemusele Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid. Tema sõnul annab käibemaksu alandamine suurima kokkuhoiu sellele, kes jõuab osta rohkem ja paremaid asju. Teisalt ei pruugi käibemaksu alandamine poehinnale mõju avaldada.

“Ettevõtja riisub koore, kuid riigieelarve väheneb märgatavalt. Maksude lauslangetamise korral pole võimalik tõsta pensione, vähendada ravijärjekordi või maksta päästjatele-politseinikele väärilist palka. EKRE on näitamas oma ultraliberaalset nägu, mis meenutab 90-ndate Reformierakonda,” leidis Karilaid.

Ühtlasi leidis Karilaid, et süüdistused kehvas aktsiisipoliitikas on alusetud ja tegelikult pole olukorral häda midagi.

“EKRE ja Reformierakond eksitavad valijaid. Jutt, et sajad miljonid on viidud Lätti, on EKRE ja Reformierakonna koostöös sündinud poliitretoorika, mille valed saab igaüks üle kontrollida,” väitis Karilaid.

Ettevõtjad kiidavad EKRE programmi

Oktoobris Objektiivile EKRE majandusprogrammi osas kommentaare jaganud AS Helmese juht Jaan Pillesaar vastuolusid ei täheldanud. Pillesaar tervitas maksude langetamist ja liberaalsust majandusküsimustes, peenhäälestusele vastandumist ja julgemate reformide pakkumist.

“Käibemaksu langetamine kahtlemata soodustab tarbimist, vähendab inflatsiooni ja aitab kaubandust – võidavad nii tarbija kui ettevõtja,” leidis ta, tuues näiteks USA, kus käibemaks puudub.

Pillesaare hinnangul on suur osa punkte programmi kirjutatud väikeettevõtluse huvisid silmas pidades. Milles pole midagi halba. Laiapõhjaline väikeettevõtlus on iga kaasaegse majanduse alus. Erinevalt riigimonopolide laiutamisest konkurentsitihe ja sellisena väga efektiivne majandussektor.

“Kõikide punktide elluviimise tulemusel võidaksidki protsentuaalselt kõige enam vaesemad inimesed ja pensionärid, kes suurema osa oma rahast kulutavad toimetulemisele. Minu kui ettevõtja vaatepunktist on see täiesti OK, sest jõukad ettevõtted saavad kasvada vaid jõukas ühiskonnas,” leidis Pillesaar.

Helme: kõik on detailideni läbi mõeldud

Martin Helme ise rahustas, et kõik on detailideni läbi mõeldud.
“Meil on programmi iga lõigu või alapunkti taga tegelikult veel kümme lehekülge valdkonna programmi, mida me ei tee avalikuks. Rõhutaksin siiski seda, et iga valimisplatvorm on poliitiline deklaratsioon meie kavatsustest. Loomulikult tuleb iga kavatsust hinnata realistlikult, et milline ressurss on vaja sinna alla panna. Me ei ole praegu veel valitsuses, meil ei ole taga ministeeriume, kes peavad kogu selle peenmehaanika läbi hekseldama. Selleks me lähemegi valitsusse, et kasutada riigi kogu ressurssi oma plaanide elluviimiseks,” ütles Helme Postimehele.

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Tuhat tänu kõigile toetajatele, kelle abil jätkab Objektiiv oma tööd!