Éric Zemmour. Foto: Scanpix

Prantsusmaa üks tuntumaid kaasaegseid filosoofe Eric Zemmour rääkis vestlussaates, et kuigi kogu riik teab, kes on suureneva vägivalla ja kuritegevuse taga, riigi ajakirjandus sellest ometigi ei räägi.

Zemmour esines sellise avaldusega Face à l’Info telesaates, kus olid arutluse all jätkuv sisserändajate vool Euroopasse ja sellega seotud kuritegevuse kasv, vahendab uudisteportaal Remix.

Zemmour on Alžeerias sündinud prantsuse juut, kes töötab kolumnistina ühes Prantsusmaa suurimas ajalehes Le Figaro. Ta osutas saates samuti, et kui prantslased osutuvad migrantide kuritegevuse ohvriteks, siis valitsus asub tihti hoopis sisserändajate poolele ja hoopis kannatanutest saavad kahtlusalused, kelle tegevust võimud uurima asuvad.

“Prantsusmaa ühiskonnal ei ole kombeks laskuda metsikustesse. Kuid kes seda siis teeb? Me teame, kustkohast metsikused on pärit,” rääkis ta. “Me teame, kes panevad toime rünnakuid. Me teame, kes ajas mootorrattaga alla politseinik Melanie. Me teame, kes tappis Bayonne’is bussijuhi. Me teame, kes lõhuvad lõbustusparkides kõik ära. Me teame, kes roojavad Marseille’i plaažidele. Me teame, keda Šveitsis ei lubata ujulatesse. Me teame kõike seda. Me teame, kes need on: need on 99,9 protsendi osas Põhja-Aafrika ja Aafrika sisserändajate lapsed,” jätkas Zemmour.

“See ei tähenda, et kõik Maghrebi ja Aafrika sisserändajad nii teeksid. Loomulikult mitte. Kuid see tähendab siiski, et me teame, kes nad on ja kes on nende ohvrid. Me teame, et ohvriks on Melanie ja Melanie tapja nimed on Youssef või mis iganes,” lisas filosoof.

“Me teame seda ja me teame samuti, et ajakirjandus sellest ei räägi,” kirjeldas Zemmour.

Zemmour rääkis möödunud suvel Prantsusmaal juhtunud suure tuntuse pälvinud kuritegudest, mille panid toime sisserändajad ja nende lapsed. Philippe Monguillot oli bussijuht, kes palus piletita bussi sisenenud noortelt sisserändajatelt, et nad kannaksid maski, mille peale need peksid ta surnuks.

Politseinik Mélanie Leméele sõitis politsei eest põgenev Aafrika sisserändaja tahtlikult otsa, mille tulemusel korrakaitsja sai surma. 23-aastase Axelle Dorieri ajas autoga alla Youcef D, kes selle asemel, et peale otsasõitu kinni pidada, lohistas teda ligi kilomeetri auto küljes kaasa. Rwandast pärit sisserändaja tunnistas üles, et ta pani põlema ühe riigi tuntuma arhitektuurimälestise Nantes’i katedraali. Viimaste aastate jooksul on Prantsusmaal kirikute vastu pandud toime tuhandeid rüvetamis-, röövimis- ja lõhkumistegusid. 

Zemmouri sõnul kasvas möödunud suvel tohutult nõndanimetatud “kirekuritegude” hulk. Tema sõnul oli see suuresti seotud Covid-19 liikumispiirangutega, mis tähendas, et paljud sisserändajad pidid välismaal puhkamise asemel jääma Prantsusmaale.

“Me kõik teame, miks kuritegevus on kasvanud. Suur osa nendest noortest inimestest ei saanud suvel minna kodumaale puhkama ja nad jäid siia. Tegelikult oli see esimene suvi, kus me kõik pidime koos elama. See on tõde,” rääkis Zemmour.

Tema sõnul on Prantsusmaa sisserändajatel nende kodumaal, sealhulgas Alžeerias, halb kuulsus. “Alžeerlased peavad neid väga halbade kommetega, ebaviisakateks ja vägivaldseteks inimesteks. Alžeerlased seda ei kannata. Samuti on Alžeeria politseinikud natuke karmimad kui meie omad,” jätkas ta.

Hiljuti on teda tema vaadete pärast ähvardatud vägivallaga ja Prantsusmaa Emmanuel Macroni valitsus kaebas ta kohtusse, kuna ta julges arvata, et sisserändajad ei integreeru, vaid koloniseerivad Prantsusmaad.

Toimetas Karol Kallas