Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk otsustas SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kaebuse peale, et ERRi uudisteportaal on rikkunud head ajakirjandustava, kajastades kodanikeühenduste poolt kooseluseaduse suhtes astutud samme ühekülgselt.

Hr Tammerk nendib 10. juulil 2014 antud ametlikus arvamuses, et ERR-i uudisteportaal ei kajastatud 17. juunil seda, et Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esindajad edastasid Riigikogule enam kui 7500 inimese poolt allkirjastatud rohkem kui 30 000 protestikirja kooseluseaduse eelnõu kohta, kuid seevastu kajastas 18. juunil seda, et seaduseelnõu pooldajad andsid üle oma 2700 toetusallkirja – olgugi, et mõlema sündmuse kohta saadeti ERR-ile pressiteade.

Kuigi ERRi uudisteportaali toimetaja väitel jäi SAPTK protestikirjade üleandmine kajastamata tähelepanematusest, asus hr Tammerk seisukohale, et “tulemuseks oli kooseluseaduse pooldajate ja vastaste juunikuus toimunud kampaaniate asümmeetriline kajastus ERRi uudisteportaalis, mis ei järgi head ajakirjandustava. Ühe poole kampaaniat kajastati, teise poole oma mitte.”

SAPTK esindajad andsid 17. juunil Riigikogus kõigile fraktsioonidele üle ühtekokku rohkem kui 35 000 protestikirja. Video on jäädvustatud SAPTK enda poolt – ERR jättis tuhandete inimeste poolt kooseluseaduse läbisurumise vastu parlamendile oma seisukoha teavitamise juba teist aastat järjest kajastamata, hoolimata eelnevast kohasest teavitusest pressiteate saatmise teel.

Samas ei arva hr Tammerk, nagu olnuks tegu tõsise vajakajäämisega: “Ühe surverühma konkreetse allkirjakampaania kajastamine või kajastamata jätmine ei muuda kogu ERRi kajastust tasakaalust väljas olevaks. Probleem oli uudisteportaalis, aga seda olen juba eespool tunnistanud.”

Siiski selgitas hr Tammerk, et ERR peaks teema kajastamisel kaasama rohkem kodanikeühendusi.

“Kuna kodanikuliikumised, eriti SATPK, on antud teema puhul olnud aktiivsed, oleks minu hinnangul asjakohane lisaks poliitikutele anda sõna ka kodanikuühendustele. Seadusloome ei seisne ainult Riigikogu saalis toimuvas, vaid haarab üha rohkem huvigruppe ja asjassepuutuvaid ühendusi. Neid tuleks edaspidi toimetajatel meeles pidada allikate valikul.”

Tammerk ei nõustunud aga SAPTK väitega, nagu olnuks kallutatud ka 29. aprilli saate “Vabariigi Kodanikud” saatekülaliste valik, kus oli kooseluseadust pooldavate ja seda mittepooldavate isikute suhe 4:1 (saatejuhti arvestamata 3:1) – kooseluseadusele on varem avalikult selget poolehoidu väljendanud nii saatejuht Aarne Rannamäe, võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper, kooseluseaduse aktiivne pooldaja Tarmo Jüristo kui ka kultuurikriitik Mihkel Kunnus.

“Ei saa öelda, et sellistes asjades tehakse õigeid või valesid valikuid,” vastas hr Tammerk ja lisas, et “see oli ajakirjanduslik valik, milleks toimetustel on õigus.” Samas märkis ta, et tema hinnangul “on aga siiski asjakohane selliste teemade puhul kaasata rohkem kodanikuühiskonda.”

Lõpetuseks ei nõustunud hr Tammerk ka SAPTK väitega, nagu nähtunuks ERR-i kõrgendatud huvi kooseluseadust toetavate initsiatiivide suhtes asjaolust, et 18. juunil oli kooseluseaduse toetajate poolt oma allkirjade üleandmist Riigikogus jäädvustamas ka Aktuaalse Kaamera võttegrupp (vt alltoodud pilti).

Aktuaalse Kaamera võttegrupp jäädvustamas 18. juunil 2014 kooseluseaduse teotuseks kogutud Facebooki like'ide üleandmist Riigikogule. Eelmisel päeval kordades suurema hulga protestikirjade üleandmist Riigikogule ERR ei jäädvustanud ega ka kajastanud.

“AK toimetaja kinnitusel oli AK kaamera tõepoolest toetusallkirjade andmisel kohal ja filmis toimunut, ent seda materjali uudistesaates AK ei kasutatud. Ajakirjandusliku materjali kogumise ja lugude ettevalmistamise juurde kuulub see, et kogutakse rohkem informatsiooni kui ära kasutatakse. See on ka põhjus, miks toetusallkirjade üleandmist filmiti, aga hiljem ei pidanud toimetaja seda materjali antud uudistesaate jaoks vajalikuks. Ajakirjandusliku ressursi jaotamine on ennekõike toimetusliku sõltumatuse küsimus,” selgitas hr Tammerk.

Kokkuvõttes on hr Tammerki hinnangul olnud kooseluseaduse käsitlemine ERRis üldjoontes tasakaalustatud. “Juunikuise allkirjakampaania asümmeetriline kajastus uudisteportaalis ei olnud hea tava kohane, kuid ei mõjuta tervikuna tasakaalustatud pilti, mida ERR sel teemal loonud on,” võttis ERRi ajakirjanduseetika nõunik oma seisukoha kokku.

Ka eelmise aasta juunikuus järeldas hr Tammerk vastuses SAPTK kaebusele, et petitsiooni “Kaitskem üheskoos perekonda!” ja selle raames kogutud enam kui 38 tuhande allkirja Riigikogule üleandmise mahavaikimine ERRi poolt oli viga.

“Teie kampaania edukust arvestades oleks minu hinnangul olnud asjakohane ERRi uudistekanalites ja uudiseid laiendavates saadetes kajastada asjaolu, et SAPTK andis 14. mail Riigikogu esimehele üle enam kui 38 000 allkirja samasooliste kooselu seadustamise vastu. Tegemist oli märkimisväärse sündmusega, mis markeeris suurt toetust saanud kodanikualgatust,” kirjutas Tammerk 2013. aasta suvel.

ERRi juhid põhjendasid ka toona SAPTK poolt Riigikogus kodanike pöördumise kajastamata jätmist inimliku tähelepanematusega ja välistasid võimaluse, et tegu on tahtliku mahavaikimisega.

“Tunnistame, et uudise puudumine AK-s oli viga, aga see ei sündinud sihiteadliku käitumise tagajärjel. Põhjused olid inimlik tähelepanematus ja kõneks oleva päeva, 14. mai, erakordne sündmusterohkus,” kirjutasid toona ERRi juhtorganite juhid vastuseks SAPTK avalikule kirjale.

SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid ütles ERRi käitumist kommenteerides, et see muutub üha ilmetumaks.

“On eriliselt kahetsusväärne, et nüüd jättis ERR meie poolt Riigikogule tuhandete inimeste seisukohtade teatavaks tegemise kajastamata juba teist aastat järjest, mis jätab paratamatult mulje, et tegu ei ole juhusliku eksituse, vaid sihiteadliku kallutatuse ja ühiskonnas toimuva moonutatud kajastamisega.”

Eelnevaga resoneerub hästi hiljuti Postimehe vanemtoimetaja ja Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõu Priit Pulleritsu poolt kirjutatu, et homoliikumise püüdluste kajastamisega seonduvalt on Eesti ajakirjandus näidanud üles erakordset kallutatust.

“Eesti ajakirjandus on millegipärast valinud poole. Ma ei tea, miks. Ometi peaks ajakirjandus oma ühiskondlikust funktsioonist tulenevalt esitama just kriitilisi küsimusi: miks seda seadust nii puššitakse? Mis jõud on selle taga ja miks? Aga Eesti ajakirjandus seda ei tee ja see ajab mind vihale. Hullem veel: Eesti ajakirjandus paistab tegema kõik, et keegi ei saaks kriitilisi küsimusi tõstatada. Kooseluseaduse üle peetavas debatis on Eesti ajakirjandus näidanud end putinliku propagandavahendina. Jah, see on öeldud tsiteerimiseks," kirjutas Pullerits oma spordiblogis, sest mujal selleks võimalust ei antud.

“Eks ole me meedia poolset manipuleerimist kooseluseaduse kajastamisel näinud läbi terve möödunud kevade ning on hea, kui ajakirjandusväljaannete selge kallutatus leiab ka ametlikku kinnitust,” võttis Vooglaid teema kokku.

Vt seonduval teemal: