Objektiivi saates "Fookuses" kommenteerivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Euroopa Liidu ametniku Airis Meieri vastust Varro Vooglaiu sotsiaalmeedia postitusele, milles kritiseeriti olukorda, kuidas Euroopa Liidu eesistumiseks kulutatakse külma kõhuga üle 70 miljonit euro, ent idapiiri või pigem kontrolljoone väljaehitamiseks vahendeid ei leita.
Varro Vooglaidi postitus ajas närvi Euroopa Liidu ametniku Airis Meieri, kes kritiseeris Vooglaidi sotsiaalmeedia postitust omapoolse tiraadiga.
Vooglaid toonitas oma postituses, kuidas täiesti mõttetu Euroopa Liidu eesistumise jaoks leidis meie poliitiline juhtkond rohkem kui 70 miljonit eurot ning Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva tähistamiseks leiti samuti 24 miljonit eurot, ent riigipiiri väljaehitamiseks raha ei leita.
"Kui riigil ei ole raha oma piiride kindlustamiseks või kui muid asju peetakse nii palju prioriteetsemaks, siis tuleks ausalt tunnistada, et me ei ole omariikluseks võimelised," võttis Vooglaid oma mõttekäigu sotsiaalmeedias kokku.
Saates "Fookuses" toonitab Vooglaid veelkord, et kuulates arutelusid, kuidas Eesti ei leia raha piiri või kontrolljoone väljaehitamiseks sellisel viisil, et see oleks turvatud, on peamine küsimus selles, kuidas see end iseseisvaks riigiks pidavas Eestis üldse võimalik on.
"Kõikvõimalike asjade jaoks leitakse raha – kaasa arvatud Euroopa Liidu eesistumise jaoks –, ent siis, kui läheb piiri väljaehitamiseks, öeldakse, et sellist raha pole kuskilt võtta. Põhimõtteline olukord, kus piiri väljaehitamine pole selliseks prioriteediks, mille jaoks tuleks raha leida, on tegelikult omariikluse farss," tunnistab Vooglaid tuues esile, et me suudame oma sajandat aastapäeva tähistada 24 miljoni euroga ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks leida üle 70 miljoni euro, ent oma piiri me välja ehitada ei suuda.
Meenutusi Eesti EL-i eesistumise tipphetkedest
Meenutame korraks neid "suuri saavutusi", millega Eesti ELi eesistujana rohkem kui 75 miljoni euro eest hakkama sai. Kogu meie eesistumise sümboliks ja kokkuvõtteks on paraku igavusest tukastav Angela Merkel.
Posted by Objektiiv on Kolmapäev, 7. veebruar 2018
.
Sellised mõtted ärritasid eurobürokraat Airis Meierit, kes loetles Postimehe arvamusrubriigis Eesti eesistumise ajal tuhandete Eesti ametnike ühise panusena tehtud saavutusi:
"Eesistumise raames toimus Eestis 275 ametlikku üritust, millel osales umbes 34 000 külalist. Kokku töötati 377 eelnõuga ning kokkulepe saavutati 38 ühises seisukohas, sõlmiti 38 poliitilist kokkulepet Euroopa Parlamendiga ning Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus kinnitati 36 poliitilist järeldust."
"Mida teie viimase kuue kuu jooksul korda saatsite, härra Vooglaid," küsis seepeale bürokraat Meier.
Markus Järvi arvates kujutab Meieri tiraad endast suurepärast näidet bürokraatlikust vaimsusest.
"Mis sellest loetelust vastu vaatab? Siit ilmneb protsessi eesmärgi asemele asetanud vaimsus ehk bürokraatliku hoiaku tuum. Oluline ei ole see, kuhu me välja jõuame, oluline on sagimine, koosolekud, eelnõud, tikuvõileivad ja rahvusvaheline maine," kirjeldab Järvi bürokraatlikku vaimu.
"Kui me nüüd küsime, kellel Eesti Vabariigis või Euroopas on nendest eelnõudest ja poliitilistest järeldustest olukord või elusituatsioon paranenud, siis ilmselt mitte kellelgi. Vähemalt mitte tavakodanikul," tõdeb Järvi.
Saates arutatakse veel Euroopa Liidu bürokraatia, Eesti iseseisvuse ja revolutsioonilise vaimu teemadel.
Vaadake lisa videost!