Sotsid, kes hoiatavad demokraatiat varitsevate ohtude eest ja samal ajal soovivad ise piirata kõiki olulisi põhiõigusi, alates omandiõigusest lõpetades südametunnistuse- ja väljendusvabadusega, näitavad üles küünilist silmakirjalikkust, räägivad Markus Järvi ja Varro Vooglaid Objektiivi saates “Fookuses”. 

Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti demokraatia ohud ja väljakutsed” arutelu tõi esile liberaalset demokraatiat jutlustavate sotside silmakirjalikkuse ja hiiliva ideoloogilise diktatuuri ihaluse, tõdevad Vooglaid ja Järvi.

Liberaalset ideoloogiat ainuõige demokraatia komponendina tunnistavate sotside mõttelaadi vead tulid esile kohe arutelu alguses, kui ettekandja ja Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin selgitas, et Euroopa Liidu põhilepped näevad ette, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid järgivad liberaalse demokraatia väärtusi ning need väärtused peaksid olema ka riigikogu liikmete puhul olema üksmeelselt tunnistatud ainukeseks “parketikõlbulisteks” demokraatiatõlgenduseks.

Vooglaid ja Järvi toonitavad, et ei Euroopa Liidu alusdokumentides ega Eesti põhiseaduses pole kuskil märgitud, et liberalistlik ideoloogia peaks olema demokraatia paratamatu komponent, ilma milleta on demokraatia kui selline üleüldse võimatu.

Demokraatia sisuks on eelkõige rahva tahte väljendus ühiskonnaelu kujundamises ja mitte ideologiseeritud avalik arvamus. Ka selle üle, milline on riigi ja rahva alusideoloogia peaks demokraatliku korra raames olema võimalik arutleda ja otsustada, tõdevad Järvi ja Vooglaid kuulates lõike arutelult ning kommenteerides kõige olulisemaid riigikogus väljendatud seisukohti kaasa arvatud Martin Helmelt ja Igor Gräzinilt.

Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti demokraatia ohud ja väljakutsed” arutelul tegid ettekanded Euroopa Parlamendi liige professor Marju Lauristin, näitleja Jaak Prints ja riigikogu liige Toomas Jürgenstein. Arutelu toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekul.