Kapitoolium. Foto: Scanpix

USA ajakirjanik Glenn Greenwald toob oma Substacki artiklis välja, et USA meedias on Kapitooliumi sündmuste kohta levitatud hulgaliselt valeväiteid. Kõige märkimisväärseim neist on jutt sellest, nagu oleks üks Kapitooliumi turvanud politseinikest rahvahulga poolt tulekustutiga surnuks pekstud.

Esimesena tiražeeris nimetatud väidet 8. jaanuaril New York Times, viidates kahele anonüümsele politseiallikale. Hiljem kordasid väidet paljud teised väljaanded.

“(Sicknicki juhtum) sai nii oluliseks, kuna see oli meedia jaoks ainuke näide sellest, kuidas rahvahulk kellegi tappis,” märgib Greenwald. Ülejäänud neljast hukkunust suri tahtliku vägivalla tagajärjel vaid relvastamata Trumpi toetaja Ashli Babbitt, keda politseinik kaela tulistas. Ülejäänud kolm hukkunut olid samuti Trumpi toetajad – üks neist suri südamerabandusse, teine sai samal päeval insuldi ning kolmas hukkus rahva tunglemise käigus.

Kolm nädalat pärast sündmusi teatas Washington Post, et tervelt 140 politseinikku olevat saanud mingit sorti vigastusi, kuid ükski neist polnud eluohtlik. Kaks politseinikku tegid pärast sündmusi enesetapu.

Sicknicki juhtum sai kajastust ka Trumpi läbikukkunud tagandamisprotsessi ajal. Tagandamisdokumentides seisis must-valgel, et “Trumpi toetajad vigastasid ja tapsid politseinikke”, mainides ka konkreetselt Sicknicki väidetavat tulekustutiga surnuks peksmist. Samuti viitas sellele pärast Trumpi õigeksmõistmist oma avalduses president Joe Biden.

Greenwald märgib, et väidetavast surnukspeksmisest pole avaldatud ühtegi fotot ega videot, samuti pole tänaseni avaldatud Sicknicki lahkamisraportit ega tehtud tema surma kohta ühtegi ametlikku avaldust. Märkimisväärsel kombel saatis Sicknick ise pärast sündmusi oma perekonnale tekstsõnumi, kus ütles, et kuigi teda tabas pisargaas, tundis ta end üldiselt hästi.

Väide Sicknicki tapmisest seati esimest korda tõsiselt kahtluse alla alles Trumpi toetava väljaande Revolver artiklis, mis avaldati 9. veebruaril. Loo korjas seejärel üles ka Fox Newsi uudisteankur Tucker Carlson. New York Times lisas seepeale enda libalugudele vaikselt “täiendused”.

“Ilmunud on uut informatsiooni, mis seab kahtluse alla politseiallikate poolt Sicknicki surma kohta algselt esitatud põhjuse,” kõlab täiendus. Artikleid pole aga maha võetud ega otseselt viga tunnistatud. Ühele artiklile pole isegi täiendust lisatud.

Järgmise näitena valeväidetest toob Greenwald välja jutu plastikkäeraudadest, mille Trumpi toetaja Eric Munchel olevat Kapitooliumisse kaasa võtnud. Näiteks kirjutas sellest Politico, Washington Post aga viitas, et parempoolsetes foorumites arutati plastikkäeraudade kasutamist seadusandjate peal. New York Times avaldas artikli pealkirjaga “FBI arreteeris mehe, kes tõi Kapitooliumisse kaasa plastikkäerauad”.

Tegelikult leidis mees käerauad Kapitooliumis ühe laua pealt ja võttis need prokuröride sõnul kaasa, et politsei neid kasutada ei saaks. Meedia jaoks oli aga oluline jätta muljet, et käerauad olid meelega kaasa toodud, et võimendada endale sobivat narratiivi.

Greenwaldi sõnul püüab meedia jätta muljet, nagu oleks Kapitooliumis toimunu olnud “relvastatud ülestõus”. Vasakpoolne faktikontrolliväljaanne PolitiFact püüdis näiteks “kontrollida” vabariiklasest senaator Tom Cottoni seisukohta, et tegu polnud säärase ülestõusuga, nimetades seda “absurdseks revisjonismiks”. Samas ei suuda faktikontrollijad ümber lükata Cottoni väidet, et ükski protestijatest ei kandnud ega kasutanud tulirelva.

Veel avaldas näiteks Reuters 15. jaanuaril artikli, kus väideti, et föderaalprokuröride hinnangul soovisid protestijad seadusandjaid vangistada ja tappa. Peagi teatas aga üks prokurör, et sellise väite kohta puuduvad tõendid.

“Me võime 6. jaanuari märuli hukka mõista, ja peamegi seda tegema, ilma juhtunu tegelikku ohtlikkust võimendamata,” märgib Greenwald.

Toimetas Jaanus Vogelberg