Mitmed Eesti vallad on otsustanud haldusreformi seaduse riigikohtusse kaevata, nähes selles vastuolusid nii kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kui põhiseadusega. Väidetavalt kaalub haldusreformi vaidlustamist kohtus umbes veerandsada kohalikku omavalitsust.
Saarte Hääl vahendab, et 29. augustil koguneb Pöide vallavolikogu erakorralisele istungile, et võtta vastu otsus riigikohtule taotluse esitamise kohta. Pöide vallavolikogu esimees Marina Treima selgitas Saarte Häälele, et nende arvates ei ole seaduses põhjendatud ühinevatele omavalitsustele esitatav 5000 elaniku miinimumnõue.
"Samuti tekitab rahulolematust asjaolu, et omavalitsusi tahetakse liita sunniviisiliselt," lisas Treima, kelle sõnul pole valitsus siiani suutnud paika panna seda, milline on omavalitsuste rahastamine, milliseks kujunevad nende kohustused ja ülesanded.
Varem on ajakirjanduses juttu olnud sellest, et Ülenurme, Pala, Juuru ja Käina vald kaebavad haldusreformi seaduse riigikohtusse. Meedia teatel on Eestis praegu umbes 25 omavalitsust, kus kaalutakse samuti otsust minna haldusreformi seaduse pärast riigi vastu kohtusse.
Riigikohus langetab valdade pöördumise kohta otsuse septembris. Seega peaks vähemalt 5000 elaniku miinimumpiiri ning omavalitsuste sundliitmise seaduslikkus saama selgeks enne 1. oktoobrit, mil saab täis omavalitsustele antud tähtaeg vabatahtliku ühinemise kohta.
Riigikogu võttis haldusreformi seaduse vastu 7. juunil häältega 56 : 38. Opositsiooni hinnangul ei lahenda haldusreform sellisel kujul omavalitsuste rahastamisega seotud küsimusi, ei anna neile võimu juurde ega takista ka Eesti ääremaastumise vähenemist.
Samuti heidavad opositsiooni esindajad võimuerakondadele ette püüet tugevdada reformi kaudu võimuvertikaali ehk parteipoliitilist kontrolli kohalike omavalitsuste üle.