Martin Helme Objektiivi stuudios. Ekraanitõmmis

Rahandusminister Martin Helme kirjutas sotsiaalmeediapostituses, et tema meelest peaks transpordifirma Bolt toetamine olema välistatud, kuna ettevõte ei vasta toetuse saamise kriteeriumitele. 

“Vaatan, et Bolti teema ketrab edasi. Valitsus on öelnud, et strateegilisi ja Eesti majandusele tähtsaid ettevõtteid ei lase me hävineda. Vajadusel toetame lisaks Kredexi meetmetele veel otse. Siin tuleb aga mõista, et meil on mingid objektiivsed mõõdupuud, millest lähtuda,” kirjutas Helme.

Tema sõnul on sellisteks mõõdupuudeks esiteks kaalukus suhtes Eesti majandusse ja spetsiifiliselt tööhõivesse ning teiseks olulisus ühiskondliku toimepidevuse seisukohalt.

“Lihtsamalt öeldes, loeb see, kas sul on suur hulk töökohti, kas sa lood arvestatavas koguses lisandväärtust, kas sa teed arvestatavas koguses eksporti, kas sa maksad kopsakalt makse. Ja teiseks, kas sinu tegevus on kuidagi oluline ühiskonna toimimise seisukohast. Näiteks transport, energia, side või toidu tootmine,” kirjutas Helme.

“Ilma põhivarata Lätisse registreeritud ja makse vähe maksev suure võlakoormaga jagamismajanduse äpp ei vasta kumbalegi kriteeriumile. Mu meelest teema lõpetatud,” sõnas rahandusminister.

Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, kuidas Bolt, mille käive on üle 85 protsendi kukkunud, tahab riigilt kas otsest või kaudset abi 50 miljoni euro laenamiseks, et suveni hing sees hoida.

Kredex: valitsus peaks idufirmasid aitama 

Kredexi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge ütles Objektiivile, et seda, kas Bolt pakutavate kriisimeetmete tingimustele vastab, pole asutus otseselt analüüsinud. Kriisimeetmed on tema sõnul välja töötatud lähtuvalt paljude Eesti ettevõtjate vajadustest, mitte silmas pidades ühte konkreetset ettevõtjat. Samuti peavad nende tingimused arvestama Eesti riigi ja Kredexi võimalustega (sh kapital ja seadusandlikud piirid) ning Euroopa Komisjoni viimaste suunistega.

“Tahan rõhutada, et me arendame pidevalt oma kriisimeetmete tingimusi edasi ja tuleme lähiajal välja ka uute teenustega, et katta võimalikult suur spekter ettevõtteid, et säilitada võimalikult palju töökohti. Jälgime pidevalt ka idusektoris toimuvat ning oleme arutanud võimalikke lahendusi. Kindlasti peaks siin ka valitsus selgemalt fookuse võtma ja idusektorit aitama,” rääkis Kerge.

Ei pruugi kvalifitseeruda 

Osade iduettevõtjate puhul on tema sõnul aga probleemiks see, et kiire kasvu faasis piltlikult öeldes „põletatakse“ kaasatud kapitali kiiresti. Ajutise riigiabi raamistiku meetmed ei hõlma aga riskifinantseerimiseabi, mille taotlemisel oleks lubatud järeleandmised kapitali säilivuse osas koguni 7 aasta jooksul tavapärase kolme asemel. Sisuliselt tähendab see seda, et idufirmad ei pruugi toetusele kvalifitseeruda.

Kerge ütles, et praeguse raamistiku kohaselt ei saa Kredex anda käendust ja laenu ettevõtjale, kes oli raskustes 2019. aasta lõpu seisuga. Raskustes olevaks ei loeta seejuures väikest või keskmise suurusega ettevõtjat (VKE), kes on tegutsenud alla 3 aasta; rohkem kui 3 aastat tegutsenud ettevõtja ei tohi aga olla kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist (nimiväärtus + ülekurss).

Kui ettevõtja ei ole VKE, siis kontrollitakse ka ettevõtja kahe viimase aasta arvestuslikku finantsvõimendust ning EBITDA suhet intressimaksetesse, millised suhtarvud ei tohi olla vastavalt suuremad kui 7,5 ja väiksem kui 1,0. Näiteks Bolti näol on teadupärast tegu suurfirmaga. Ettevõtja on igal juhul raskustes, kui tema suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.

“Ajutisest riigiabi raamistikust tuleneb ka, et kui panga ja Kredexi vahel jagatakse laenulepingust tulenevat võimalikku kahju proportsionaalselt, siis ei saa Kredex tagada rohkem kui 90% laenust. Kui riske jagatakse nii, et esmalt kannab kahju Kredex ja alles seejärel pank, saab KredEx tagada kuni 35% laenust. Neist piiridest on võimalik erandeid teha, kui laenusumma jääb alla 800 000 euro,” rääkis Kerge.