Kristlik Euroopa tõmbub islami ja "uute euroopalike väärtuste" pealetungi ees koomale, nentis riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) 9. oktoobril toimunud EELKi usuvabaduse konverentsil peetud kõnes. Kuigi kristlus on tema hinnangul Euroopas surve all, on normaalsuse ja inimväärikuse taastamiseks siiski rohi olemas – selleks on Euroopa taasristiusustamine.

Vabadusest moodustab olulise osa ka usuvabadus. See on olnud tähtis inimväärikuse saavutamisel ja inimväärikus on üks Euroopa demokraatia alustalasid. Euroopa Liidu rajaja, Robert Schuman, on öelnud, et "demokraatia võlgneb oma olemasolu kristlusele".

Ainult ühesugune kultuuripärand, ideaalid ja käitumisnormid võimaldasid piiride kaotamist riikide ja rahvaste vahelt Euroopas. Selle üks põhieeldusi oli ühine kristlik kultuuriruum.

Kristlus on surve all nii Euroopas kui mujal. Kristlik Euroopa ja kultuuriruum tõmbub koomale.

Kuid kas tänapäeva Euroopa on kristlik? Jah ja ei. Tänasele Euroopale on iseloomulik valikuline pluralism, sekulariseerumine, aga ka islamiseerumine. Eriti kiire on olnud muutus viimastel aastatel. 

Euroopasse on saabunud miljoneid mitte-kristlike religioonide järgijaid, kellel lastakse sallivuse ja inimõiguste sildi all suruda Euroopale peale enda religioonist tulenevaid, kuid meie kultuuriruumi sobimatuid väärtusnorme. Kristlus on surve all nii Euroopas kui mujal.

Kristlik Euroopa tõmbub islami ja "uute euroopalike väärtuste" pealetungi ees koomale

Uuringute põhjal on kristlus kõige tagakiusatum religioon maailmas. Kristlike veendumuste pärast ahistatud inimeste arv ulatub miljonitesse ning kasvab aastast aastasse. Igast neljast usuliselt motiveeritud vägivallaaktist pannakse kolm toime just kristlaste vastu. Kohati on tegemist lausa genotsiidiga.

Euroopa on, pakkudes varjupaika miljonitele islamiimmigrantidele, unustanud sootuks vägivalla, väärkohtlemise ja ahistamisega silmitsi seisvad kristlased. Lähis-Idast on nad peaaegu minema pühitud.

Me oleme tunnistajaks nn uute euroopalike väärtuste pealetungile, millega esitatakse väljakutse kõikidele tegelikele euroopalikele väärtustele – traditsioonilisele perekonnale, moraalile, kristlikele väärtustele.

Euroopa rahvaste identiteedi, kultuuriruumi ja kristluse eest seismine on igandlik. Islamiinvasiooniga kaasnevaid negatiivseid külgi kritiseerida ei tohi. Mitmel pool Euroopas eemaldatakse juba krutsifikse isegi katoliiklikest koolidest ja loobutakse jõulude tähistamisest, sest see solvavat islamiusulisi. Kristlik Euroopa ja kultuuriruum tõmbub koomale.

Igor Gräzin tõdes, et "me ei ela enam vaimse harmoonia maailmas, vaid sellises, kus Euroopa vaimus ja eetikas tekkinud lünka hakkab täitma võõras ja vaenulik, sõjakas ja ohtlik võõras tsivilisatsioon. Väidete taga sellest, et islam on samaväärne Euroopa religioon nagu kristlus, on valmisolek teha meid alamrahvaks uues multikultuuris".

Kuid islam on vaid üks tahk. Me oleme tunnistajaks nn uute euroopalike väärtuste pealetungile, millega esitatakse väljakutse kõikidele tegelikele euroopalikele väärtustele – traditsioonilisele perekonnale, moraalile, kristlikele väärtustele jne.

Praktikas tähendab see, et kilbile on tõstetud dekadentlik ja äärmusliberaalne sundvõrdsustamine, äärmusfeminism, hedonism, nn sooneutraalsus ja seksuaalvähemused ehk LGBT-ideoloogia.

Karistatud on kirikuõpetajaid, kes on keeldunud kristlikke traditsioone ja kombeid rikkumast ja homoseksuaale paari panemast, kodumajutuse pakkujaid, kes ei ole soovinud sellist seltskonda teenindada või pagareid, kes ei ole nõus olnud pulmatordile kahte peigmeest panema.

Rootsi vasakpoolne õiguskantsler kuulutas juba aastaid tagasi, et igasugune viide piiblile, mille järgi homoseksuaalsus on patt, tuleb kriminaliseerida.

Karistatud on lapsevanemaid, kes ei luba koolis oma lastele "sooneutraalset" ajupesu teha või islami kombeid ja palveid õpetada. Ning loomulikult neid, kes selliste asjade, valikulise sallivuse ja uute "tõdede" vastu sõna on võtnud.

Normaalsuse ja inimväärikuse taastamiseks tuleb Euroopa taasristiusustada

Miks räägin ma mujal toimuvast, kui teemaks on usuvabadus Eestis? Sellepärast, et me ei ela isolatsioonis ja sarnased tendentsid on kahjuks nähtavad ka siin.

Kas avalikkuse pahameelt tekitanud Neitsi Maarja kujutise jalgadega tagumine Eesti Rahva Muuseumis, religiooniõpetajad [Toomas Jürgenstein – toim.], kes sellele takka kiitsid või Tartu ülikooli usuteaduskonna konverents, kus arutati peenise osast kristluses on näited usuvabadusest? Vastupidi!

2017. aastal koostas sotside juhitud sotsiaalministeerium eelnõu, millega üritati rakendada võrdse kohtlemise seadus homoringkondade teenistusse.

Liina Kanter, kes töötab muuseas tänagi Sotsiaalministeeriumis [võrduspoliitikate osakonna juhatajana – toim.], ütles Vikerraadiole, et riik peabki karistuse ähvardusel sundima kristlasi ja kristlikke usuühendusi rentima oma kinnisvara homopaaridele või nende organisatsioonidele, samuti peaks sundima karistuse ähvardusel Usuteaduste Instituuti võtma õppima avalikke homoseksuaale.

Karistatud on lapsevanemaid, kes ei luba koolis oma lastele "sooneutraalset" ajupesu teha või islami kombeid ja palveid õpetada.

Kavandatav seadus rikkus otseselt usklike ja teiste konservatiivsete hoiakutega inimeste usu-, veendumuste- ja südametunnistuse vabadust, luues olukorra, kus oma kõlbeliste tõekspidamiste järgimine oleks olnud karistatav.

Ühelt poolt nõuti homoagenda tingimusteta heakskiitmist, teiselt poolt ei üritatudki mõista teistsuguseid veendumusi omavate inimeste usulisi ja moraalseid seisukohti. Kas selline on demokraatia või usuvabadus? Kindlasti mitte!

Õnneks reformierakondlik valitsus kukkus ja seda eelnõud ei jõustatud. Praegu on see prügikastis, aga kui kauaks? Sest vasak- ja paremliberaalide pürgimused ning nende mõttekaaslaste toetus ja surve nii siin kui ka Euroopas ei ole kuskile kadunud.

Naastes Euroopa Liidu loojate juurde, siis Schuman leidis, et ristiusu-vastane demokraatia on kõverpilt, mis viib meid kas türanniasse või anarhiasse ning ilma kristluse ja ratsionaalse mõistuseta Euroopa kaob.

Tal on õigus, me näeme seda… kuid normaalsuse ja inimväärikuse taastamiseks on rohi olemas. See on Euroopa taasristiusustamine. Selleks peab olema usku, lootust ja armastust.

Toimetas Martin Vaher

Demograafilised faktid kinnitavad hääbuva Euroopa kiiret islamiseerumist

Markus Järvi: Tartu Ülikooli usuteaduskonna hedonofoobia konverentsil pole kristlusega mingit pistmist