Kui oleme suutnud luua ja taastada oma riigi, oleme võimelised seda riiki ka juhtima, tõdes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Henn Põlluaas rahvaalgatuse taastamist nõudval meeleavaldusel Objektiivile antud usutluses.
EKRE rahvasaadiku ja riigikogu vabadussõjalaste toetusrühma liikme Henn Põlluaasa arvates lõigati põhiseaduse vastase riigipöördega 1934. aastal rahvalt piltlikult öeldes pea ja jalad.
"Rahvas tõrjuti täielikult eemale igasugusest kaasarääkimisest meie riigi asjadesse. Väga kahetsusväärne on, et ka nüüd, kui Eesti Vabariik on taastatud, siis rahvaalgatuse õigust inimestele tahasi ei antud," räägib Põlluaas.
Henn Põlluaas meenutab, kuidas mõni aeg tagasi kui toimusid suured protestid ja moodustati rahvakogu, kus inimesed nõudsid demokraatlike õiguste ja kaasarääkimise taastamist ning kõige suuremat toetust saanud küsimus oli just rahvaalgatus.
"Ent kogu see protsess suunati toonase sotsist presidendi Toomas Hendrik Ilvese eestvedamisel jääkeldrisse ning kogu asi lõppes sisinal ja visinal."
"Täna me oleme taas selle olukorra ees, kus on rahva poolt tõstetud esile algatus taastada demokraatlikes protsessides kaasarääkimine. Ma loodan, et lõpuks me jõuame tagasi sinna, kus keegi ei julge enam öelda, et rahvas on haige või rahval puudub piisav kompetents riigi asjades kaasa rääkida. Me oleme suutnud luua ja taastada oma riigi. Kuidas võib öelda, et me pole võimelised seda riiki juhtima," küsib Henn Põlluaas.
Mis on põhjused, et riigikogu pole senini suutnud rehabiliteerida Pätsi ja Laidoneri poolt alusetult ja valede abil represseeritud vabadussõdalasi?
"Seda on väga raske öelda. Pätsi režiimi ajal algatati totaalne propaganda vabadussõjalaste vastu ja selle sama propaganda võttis üle ka nõukogude okupatsioonirežiim. 50 aastat selgitati meile kõikidele, kuidas vabadussõjalased olid demokraatia vastased ja nad tahtsid diktatuuri kehtestada. Loomulikult ei vasta see absoluutselt tõele," räägib Henn Põlluaas ja lisab, et kahjuks peame me tõdema ka täna, kuidas seesama vaenulik ja valelik propaganda vabadussõjalaste vastu on tugev ning sammu, mis taastaks nende hea nime ja au ei taheta astuda.
Eesti juubeliaastal oleks Põlluaasa hinnangul eriti kohane vana ülekohus heastada ja enda ajalooga rahu teha. "Kui me nõuame kõigilt teistelt meile tehtud ülekohtu heastamist, siis kuidas me saame seda teha, kui me ise ei heasta enda kodanikele tehtud ülekohut," võtab Henn Põlluaas teema kokku.
Toimetas Markus Järvi