ACLU inimõiguste programmi juht Jamil Dakwar kutsus ÜRO-d üles “tagama, et USA hüvitaks kõik kahjud, mida riik on põhjustanud viimase nelja aasta jooksul miljonite inimeste eludele.” Foto: YouTube'i ekraanitõmmis

Üle viie aasta seisid möödunud esmaspäeval Ameerika Ühendriigid ÜRO Inimõiguste nõukogu ees ja vastasid küsimustele riigi inimõiguste järgimise kohta.

Peamised süüdistused puudutasid president Donald Trumpi valitsuse "süstemaatilist rassismi", väidetavat sisseränduritest laste vangistamist ja mustade inimeste tapmist politsei poolt, vahendab uudisteahentuur AP. 

Tegemist oli ÜRO liikmesriikide regulaarse inimõiguste olukorra kontrollimisega, mis kannab ÜRO ametnikekeeles nime universaalne perioodiline ülevaatus (Universal Periodic Review) ja mille peavad ära kannatama iga viie aasta tagant kõik liikmesriigid.

Peamiste kriitikutena paistsid välja USA viimaste aastate põhivastalised nagu Iraan, Süüria, Venemaa, Venezuela ja Hiina. 

Augustis ilmus ÜRO raport USA inimõiguste kohta viimastel aastatel ja selle põhjal tahtis USA-le küsimusi esitada – sealhulgas mida riik teeb olukorra parandamiseks – ligi 120 riiki. 

Viimati viidi USA inimõiguste uurimine läbi 2015. aastal. Kaks aastat tagasi lõpetas USA osalemise Inimõiguste nõukogus, tuues põhjuseks selle Iisraeli vastasuse ja regulaarselt inimõigusi jalge alla tallavate autoritaarsete režiimide sõbralikkuse.

USA saadik ÜRO juures Andrew Bremberg kinnitas, et riik on valmis oma vajakajäämisi tunnistama. Teised USA riigiametnikud rääkisid veel, kuidas on plaan vähendada Guantanamo Bay range režiimiga vangla asukate arvu, kuidas uuritakse rassirahutuste alguseks saanud kurjategijast mustanahalise surma ja kui oluline roll on USAs õigusriigi põhimõtetel.

Süüria esindaja Khawla Youssef nõudis USAlt kohest okupatsiooni, terroristide toetamise ja sanktsioonide lõpetamist ning sõjakurjategijatest sõjaväelaste vastutusele võtmist.

Hiina esindaja Jiang Duan osutas üheksale tõsisele puudusele, nagu näiteks süstemaatiline rassism, Covid-19 pandeemia politiseerimine, liiga lõdvad relvade omamise õigused ja liigne poliitiline ning sõjaline sekkumine välisriikides.

USAle sõbralikumad riigid avaldasid muret rassilise diskrimineerimise, relvavägivalla ja surmanuhtluse pärast. 

Saksamaa kutsus USAd üles taasühinema Inimõiguste Nõukoguga ja lõpetama sanktsioonid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri Fatou Bensouda vastu. Sanktsioonid kehtestati Bensouda vastu kaks kuud tagasi, kuna too otsustas hakata uurima – hoolimata sellest, et USA ei ole Kohtuga liitunud – USA võimalikke sõjakuritegusid Afganistanis ja Iraagis.  

Sõna sai ka äärmuslikult pahempoolne Ameerika Kodanikuõiguste Ühendus (American Civil Liberties Union; ACLU), mis süüdistas Trumpi valitsust muuhulgas, et see eirab "süstemaatilist rassismi", surub vägivaldselt maha rahumeelseid meeleavaldusi, lahutab sisserändajate perekondi ja ei võta Covid-19 ohtu tõsiselt.

ACLU inimõiguste programmi juht Jamil Dakwar kutsus ÜRO-d üles "tagama, et USA hüvitaks kõik kahjud, mida riik on põhjustanud viimase nelja aasta jooksul miljonite inimeste eludele." 

Toimetas Karol Kallas