Möödunud aastal oli Hiina ainuisikuliselt vastutav 96% maailma uute kivisöe elektrijaamade konstrueerimise eest, selgub Maailma Energeetika Monitoorimise Keskuse (Global Energy Monitor) poolt avaldatud raportist.
Bloombergi avaldatud andmete kohaselt andis Hiina eelmisel aastal 68% planeedi uutest söetootmisvõimsustest, mis võeti eelmisel aastal ka kasutusele. Muuhulgas oli Hiina vastutav 81% uute kavandatavate söetootmisprojektide eest.
Hiina energeetikapoliitikat on olnud Euroopale ja teistele rohepöörde ülemineku pooldajatel raske taluda, kuid Peking on kinnitanud, et Hiina prioriteetide nimekirjas on energiajulgeolek märksa olulisemal koha kui rohepöörde doktriinist kinnipidamine.
Hiina ametnikud on korduvalt kinnitanud, et enamik uutest kivisöe tootmisvõimsustest on mõeldud toimima tuule- ja päikeseenergia varuvõimsustena, mis erinevalt söeelektrijaamadest ei ole võimelised tootma elektrit garanteeritult.
Hiina kivisöetoodang jõudis eelmisel aastal rekordilise taseme ehk 4,66 miljardi tonnini, mis oli 2,9% võrra suurem kui 2022. aasta toodang, näitasid Hiina riikliku statistikaameti andmed möödunud kuul.
Suurem elektrinõudlus pärast COVIDi piirangute tühistamist ja kõrgemad kodumaised söehinnad tõid muuhulgas kaasa rekordilise söeimpordi Hiinasse, mis kasvas 2023. aastal võrreldes eelmise aastaga 61,8% võrra 474,42 miljoni tonnini, näitasid Hiina tolliameti andmed jaanuaris.
2023. aasta teisel poolel suurendas Hiina kivisöe ja maagaasi tootmist, importi ja tarbimist, kuna maailma suurima tööstusriigi elektrinõudlus hüppas möödunud aasta teisel poolel hüppeliselt.
Hiina söenõudlus peaks 2024. aastal mõneti langema ning saavutama 2026. aastal platoo.
Toimetas Adrian Bachmann