Hollandi seaduseelnõu lubaks oluliselt leebemaid reegleid andmeside jälgimisel.
Hollandi luure järelevalvekomitee üks võtmeisikutest astus tagasi, et juhtida tähelepanu seaduseelnõule, mis lubaks julgeolekuasutustel häkkida ja jälgida andmesidet ilma korraliku järelevalveta, kirjutab Politico.
Bert Hubert, endine luureohvitser ja tuntud IT-insener, oli üks kolmest võtmeisikust järelevalvekomitees, kes kontrollis luureasutuste taotlusi, et saaks häkkida, pealt kuulata, jälgida ja kasutada teisi "erivõimeid".
Ta astus tagasi protestiks seaduseelnõu vastu, mis võimaldaks luureohvitseridel teostada küberoperatsioone ilma erilise kontrollita riikide vastu, kes kasutavad "ründavaid küberprogramme" Hollandi vastu, eelkõige Hiina ja Venemaa.
Hubert selgitas Politicole, et luureasutused taotlevad seaduseelnõuga "vähem järelevalvet, et nad saaksid kasutada oma võimeid operatiivsemalt ja väiksema järelevalvega." See on Huberti sõnul aga "samm tagasi".
Huberti tagasiastumine ilmestab hästi, kuidas luure adapteerib uusi digitaalseid võimalusi. Äsja oli Euroopas just Pegasuse jälgimistarkvaraga seotud skandaal, kus mõnede riikide luureasutused jälgisid opositsioonipoliitikuid ja ühiskonnategelasi.
Huberti ülesanne oli kolmeliikmelises järelevalvekomitees hinnata tehnilise eksperdina Hollandi luureasutuste AIVD ja MIVD andmeside jälgimise ja häkkimise taotlusi. Hubert põhjendas tagasiastumist sooviga rääkida vabalt pealtkuulamise probleemidest ja seaduseelnõu ohtudest. Enne järelevalvekomiteed töötas Hubert Hollandi luures erinevatel ametikohtadel, sh tarkvaraarendajana ja häkkerina, tehnilise eksperdi, nõuniku ja konsultandina. Ta asutas ka 1999 internetiettevõtte PowerDNS.
Seaduseelnõu, mis peaks vastu võetama parlamendis käesoleva aasta lõpupoole, lubaks luureasutustel ilma loata kuulata pealt kommunikatsioone, kui nad tuvastavad sihtmärgi ja vajalikud andmed küberrünnet teostavatest riikidest nagu Hiina või Venemaa.
Huberti sõnul aga võimaldab selline õigus kuulata pealt "iga kaablit igal pool, igal ajal ja salvestada kogu info". Piisab ainult huvist kuulata ühte või teist kaablit pealt, sõnas Hubert.
Seaduseelnõu lubab pealt kuulata ja jälgida ka non-targets sihtmärke, kes ei ole otseselt huvipakkuva sihtmärgiga seotud, kuid kellel on temaga ükskõik milline otsene või kõige kaudne seos. Selleks võivad olla ka vaenuliku häkkimise ohvrid. Siiani anti selleks luba ainult tingimusel, et kõik muud võimalused non-target-sihtmärgi jälgimiseks on ammendatud ja jälgimine on vajalik.
Seaduseelnõu annab senisest palju laiemad piirid ka kogutud andmete ligipääsule ja analüüsile, sisuliselt eelnevat luba pole enam vaja.
Hollandi endine kaitseminister Henk Kamp sõnas Politicole, et nad on juba viis aastat oodanud kontrolli leevenemist: "Meil on nõnda raske tegutseda. Riigid nagu Venemaa ja Hiina teevad, mida nad tahavad, kuid meil on eetika ja reeglid."
"Ma olen väga jõuliste luureasutuste poolt, sest me vajame neid," lausus Hubert, "kuid on keeruline leida tasakaal, kui palju järelevalvet on hea, ning siin ma tunnen, et tasakaal on hakanud paigast ära minema."
Toimetas René Allik