Horvaatia president Zoran Milanović arvustas Euroopa Liidu juhte ja juhtimisviise, kui tegi 24. mail Šibeniki linnas peetud kõnes tagasivaate Horvaatia kümnele aastale Euroopa Liidus.
Šibeniki-Knini maakonna volikogus Horvaatia EL-i-liikmelisuse kümnenda aastapäeva puhul peetud kõnes toonitas Milanović, et tuleb lõpetada EL-i idealiseerimine, kuna EL-is ei langetata otsuseid demokraatlikult. „Seal puudub peaaegu igasugune poliitiline vastutus. On tõsiasi, et sõja- ja rahuasju otsustavad seal inimesed, keda pole seda tegema valitud, ja need on tõsised asjad," ütles Milanović.
Horvaatia riigipea sõnul kannab EL-i välis- ja julgeolekuasjade juht Josep Borrell turjal sellist skandaalikoormat, millega ta näiteks Horvaatia valitsuse liige olla küll ei saaks, ja sama kehtib ka Ursula von der Leyeni kohta, teatas samal päeval Serbia ungarikeelne väljaanne „Magyar Szó".
Horvaatia kümmet aastat EL-is ei pidanud Milanović edukaks ega nurjunuks, kuid lubas siiski kindla sõnaga, et seisab igati vastu plaanidele muuta EL föderatsiooniks. Tema sõnul ei tohi lubada, et võim koonduks EL-is ühteainsasse keskusse.
Milanović märkis, et oma riigi asju ajades tulebki olla enesekeskne, kuna keegi teine neid asju ju ei aja.
President tõdes, et Horvaatia on liikmesriikidest endiselt üks nõrgemaid, kuna riigi majandusareng on olnud tagasihoidlik. „Kogu aeg on olnud kriisid ja sõjad, kuid sama kehtib teistegi riikide kohta. Meie arenesime, kuid teised arenesid veelgi enam. Jäime ilma oma majandusest ning oleme nüüd ülisõltuvad sellest, kas maailmas valitseb rahu või mitte. Meil tuleb sõna otseses mõttes paluda Jumalat, et ei puhkeks mingit suuremat ja ohtlikumat sõda," vahendas Milanovići sõnu Horvaatia presidendi kodulehekülg.
Milanović rõhutas, et oluline on kasutada ära võimalikult palju EL-i kaudu pakutavast rahast, kuna „Euroopa raha on meie raha".
„Oleks rumal seda mitte teha, kuna see oskus ongi edukuse mõõdupuu. Peame näitama, et suudame hoolitseda enda eest ise. Eurofonde kasutades läheneksime jõukate liikmesriikide elatustasemele, muutuksime ka ise tugevamaks ja iseseisvamaks. Minu arvates pole see meil seni eriti õnnestunud. Ei saa muidugi öelda, et viimase kümne aastaga pole Horvaatias elujärg paranenud; on küll, kuid ebapiisaval määral," märkis Horvaatia president.
Toimetas Tõnu Kalvet