Aldo Maksimov Samosel. Foto: erakogu

Ka luuavarrest võib pauku tulla, pidi tõdema Kreekas Samose saarel puhkemajasid ja loomeliitude lepingulist Samose Loomekodu pidav Aldo Maksimov. Rünnakud tulid sealt, kust seda poleks tahtnud oodata: ehk kirjandusringkonna seest. Loos on ära toodud Aldo Maksimovi ja Rein Raua kirjavahetus.

Ilmselt üritatakse teatud inimeste ja/või jõudude poolt minu Samose Loomekodu tasalülitada. Mis on kahjuks sümptomaatiline, kuna ka minu viimase töökoha Eestis – Saaremaa Muuseumis, hävitasid sotsid koos oravatega. Saaremaa puhul tavaline asjade käik. Neid rumalaid inimesi tuleb muidugi tänada minu elumuutuse eest, aga see on hoopis teine teema.

Sissisõda ning selja tagant tehtud rünnakud loomekodu aadressil tulid ilmsiks mai keskpaigas. Kurb ja inetu, eriti kuna Samose Loomekodus poliitikaga ei tegeleta. Külalisi on meil igasugu maailmavaatega, Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja mujalt ning see ei oma üldse mingisugust tähtsust.

Mõned Eesti inimesed aga ei suuda andestada loomekodu peremehele tema konservatiivseid ja kohati rahvuslikke vaateid ning artikleid, mida ta on avaldanud Objektiivis ja mujal. 

Ei suudeta asju lahus hoida. Seega on asutud inimest ründama ning tehakse seda seljataga, mis kõige inetum. Sedasi, et inimene ise ei saa enda kaitseks sõna öelda.

Asi algas millest?

Mai keskpaigas saatsin Samose Loomekodu esindajana  lepingulistele partneritele (kunstnikud, kirjanikud) ja mitmetele teistele loomealaliitudele infot Samose Loomekodu hooajaliste pakkumiste, uute majutusvõimaluste ja muuga. Nagu korduvalt varemgi.

Info jõudis ka Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni, mille vastav isik seda tõlkijate meililistis jagas, nii umbes paarisajale inimesele. 

Vastuseks loomekodu hooajalisele infole kirjutas professor ja kirjanik Rein Raud (Tallinna Ülikooli endine rektor, lisaks ka Euroopa Pealinnade Ülikoolide Võrgustiku uue juhatuse liige ning paljut muud) kõigest ühe, kuid see-eest mõjuka lause: 

“Jah, kõlab ju ahvatlevalt, nii kahju, et omanik on Objektiivi püsikolumnist ja veendunud ekreiit. terv. RR”.

Mind ei häirinud see, kelleks professor R.Raud mind nimetas vaid alltekst ning sõna „kahjuks“. Lugeja saab aru, mis oli kirjutaja eesmärk.

Ei möödunud päevagi, et arutelu Kirjanike Liidu tõlkijate Sektsioonis jätkuks. Rein Rauast veidi noorema generatsiooni tõlkija ja luuletaja-prosaist Kätlin Kaldmaa avaldas arvamusliidrile toetust:

“Jah, Samos on väga tore saar, ent Aldo vaated teevad seal peatumise vastuvõetamatuks.

Kuidas Kreeka saarel elamine ja – päevakajaliselt – Kreeka maasikate söömine Eesti marurahvuslusega kokku sobib, on muidugi omaette teema.

Võrdõiguslane märkab ka kohe, et kõik “loomemajad” kannavad meeste nimesid ja väga tahaks teada, kas pärijate käest on saadud luba kirjanike ja kunstnike nimesid sellisel moel kasutada.

Tervitustega

Kätlin”

Neid läkitusi õnnestus lugeda ka vahetult Samose Loomekodust Eestisse jõudnud Jaan Kaplinskil. Ta kirjutas mõttevahetuses osalemise eesmärgil ka omapoolsed read, mis saadeti ka tõlkijate sektsiooni. Kuid neid seal ei avaldatud, meililisti ei edastatud (küll aga on need edastatud Rein Rauale – toim.). Olgu need read ära toodud siin:

“Tere õhtust,

Pean siit Tartumaa ja Võrumaa piirilt ka ühe arvamuse lisama:

Viibides Aldo Maksimovi üürnikuna Velanidias Gailiti nimelises majakeses, tekkis mul kahtlus, et sm Maksimov on täiesti valge ning ka heteroseksuaalne mees, mida ta kahjuks ei paista ka häbenevat. On alust arvata, et ka oma lapsi kavatseb ta kasvatada heteroseksuaalideks. Nii on tõsiselt küsitav, kas tema hooldatud majas viibimine sobib progressiivsete vaadetega inimesele.

J.K.”

Seda viimast niisiis kirjanikud-tõlkjaid näha, lugeda ei saanud.

Päevad möödusid ja kuna tavapäraste pöördumiste, huvitatud küsimuste, meilide ning talviste kalendrite uurimise asemel valitses kirjandusrindelt vaikus, kirjutasin Rein Rauale kirja.

Avaldame kirjavahetuse lühendatud kujul.

Tervist

Pean kahetsusega tunnistama, et repliik, mille saatsite kõigile EKLi tõlkijate sektsiooni liikmetele, ning millest võttis tuld teisigi võitlevaid vasakpoolseid literaate, kahjustas ning kahjustab minu loomemajade ärilist positsiooni.

Ma ei taha üldse väiklaselt rääkida mingist üldisest meelsusest. Minul ettevõtjana on koostöökokkulepped kunstnike, kirjanike ja veel mõne loomealaliiduga, mida ma igaks juhuks isegi ei julge mainida, sest äkki saate ka sinna oma karvase käe vahele ajada.

Ma räägin üsna konkreetselt saamata jäävast tulust, eluks vajalikust äritegevusse tulevatest vahenditest. Olen saanud teie sõnavõtust kahjustada nii nagu ka Kätlin Kaldmaa omast.

Kuidas teie näete näiteks olukorda, kus mõni kirjanik, luuletaja või tõlkija teie hoiakust  hoolimata võtab ette teekonna meie loomekodusse, kas siis teie hoiak mitte äkki ei muutu sellesse inimesse? Äkki jääb talgi mõni oluline toetus või allkiri saamata? Arvestades teie väiklast vastust siselistis ma ei imestaks.

Sisutäpsuse osa tahaks ka sõna sekka öelda. Enda arvates olen ma eelkõige konservatiiv. Ning kindlasti mtte tuline ekreiit. Kui viitsiksite mu viimaseid lugusid, sõnavõtte ette võtta, siis seal saavad nii Isamaa kui EKRE ministrid, ametnikud. Olen EKRE liige, kuid vaidlen neile sisulistes küsimustes sageli vastu. Mis jällegi, minu arust, ei takista mul olemas erakonna liige.

Ning kui literaat hakkab teist inimest mustama selle pärast et too pole piisavalt vasakpoolne vaid ehk hoopis konservatiiv, siis see pole ju eriti intelligentne lähenemine, või mis? Olen sügavalt pettunud, niipalju kui see veel võimalik oli. 

Uskusin, et hoolimata maailmavaatelistest erinevustest on loomeinimesed võimelised siiski terekätt andma. Nii nagu meil siin siiamaani ka on olnud. Kas te arvate, et me vaidlesime poeet XX-ga  globaalsetel ja poliitistel teemadel? Või üritasin ka kirjanikele XX ja XX-le selgeks teha kui lollid nad on, rääkides immigantide puhul sügavast humanismist? EI!!! Samose Loomekodu on absoluutselt apoliitiline.

Minu lood ilmuvad Objektiivis peamiselt sellepärast, et Delfi ega Postimees neid ei avalda. Nende väljaannete pea- ning arvamustoimetajad isegi reeglina ei vasta mu kirjadele. Sügisel ja talvel saatsin suhteliselt lühikese aja jooksul 3–4 lugu Postimehesse, need ei ilmunud isegi Peeter Helme ajal. Sõna on vaba? 

Peavoolumeedia heast tasemest kõneleb seegi, et kui neil on vaja kajastada uudiseid Ida-Egeuse mere saartel (pagulaste olukord, immigrandilaagrite reisaldamine, Kreeka-Türgi piirisõda), siis nad võtavad selle uudise APst või Reutersist, kuigi kõigi suuremate väljaannete peatoimetajad ning välisuudiste toimetajad kõik teavad, et ma siin elan ja töötan. Kurb muidugi, sümptomaatiline ja taset kirjeldav.

Mis teha, mõtlen ma Rein Rauale, kuna on olemas inimeste halbade inimeste “vääramatu jõud”, kes selle asemel et ise alada ja lasta ka teistel elada, loobivad selle asemel kaikaid kodaraisse. Nõukogude ajal nägime samu tendentse, kaebamist. Rein Raud ongi nõukogude inimene, nii nagu ka tema mõttekaaslane Raul Rebane, Sorose fondi nõukogu liige.

Rein Raua vastus:

Tervist

On kena, et Te mulle oma meelepaha väljendades olete jäänud viisakaks, hea, kui saab selliseid asju arutada tsiviliseeritult.

Kui ise esimest korda Teie kui loomekodu pidaja nime ja Teie internetist meelde jäänud seisukohad kokku viisin, siis olin hämmastunud ja alguses ei uskunud. Pean tunnistama, et ise hääletan natuke küll ka oma tarbimisvalikutega, aga samas ei pane sarnast käitumist pahaks ka neile, kelle vaated on vastupidised. 

EKL tõlkijate sektsiooni siselisti saadetud üherealises kirjutasin, et mul on kahju, et olete Objektiivi püsikolumnist ja veendunud (mitte tuline) ekreiit. Seda ei ole täpne nimetada Teie mustamiseks, kuivõrd olete EKRE liige ning oma kirjutistes (mis tõepoolest ilmuvad Objektiivis) väljendate sageli selle partei äärmuslikumale (st mitte Rahvaliidust pärit) osale tüüpilisi seisukohti – niisiis ei tohiks Te ju sellist iseloomustust pahaks panna? Ja kahju on mul sellest tõesti. 

Ütlete ise, et olete konservatiiv, aga minu meelest lähete siiski kaugemale: olen Teie kirjutistest leidnud lahmivaid ja terveid rahvaid halvustavaid üldistusi (“süürlaste-afgaanide-eritrealaste energia väga suures mahus kulub omavahelisele arveteklaarimisele, joomisele ja suguhaiguste levitamisele”), mõnitate EV presidenti ning välispoliitiliste riskide vastu sõna võtnud ametnikke ja kutsute üles viimaste suukorvistamisele või vallandamisele (“kes rahvast teenida ei suuda, olgu lihtsalt vait või taandugu talle mittesobivast ametist”) — “rahvas” viitab antud kontekstis Teie erakonna liidritele. 

Ründate räigelt, aga ilma mingeid negatiivseid fakte esitamata Avatud Eesti Fondi ja Tallinna Ülikooli. Ma muide ei näe midagi hämmastavat selles, et Teie selleteemaline artikkel Postimehest tagasi lükati. Midagi pole teha, aga kõik ülalöeldu ei tundu mulle teisiti arvajaid respekteeriva konservatiivsete vaadetega inimese seisukohtadena.

Vaevalt me teineteist lõpuni mõistame, aga loodetavasti on Teile selgemad need põhjused, mis on mind ajendanud Teie kohta kriitiliselt sõna võtma. 

Rein Raud

Minu vastus sellele:

Tere

Kui te tahate minu vastu kriitiliselt sõna võtta, siis miks te ei tee seda avalikult ja sisulise dialoogi vaimus? Nagu mees mehega? Keskkonnas, kus ma saan teile vastata, ennast kaitsta? Vaid töötate Loomekodu ja minu vastu nn õõnestavate, alatute vahenditega.

See, lgp R. Raud, ei ole eriti härrasmehelik. Aumees kaaluks siinkohal oma repliigi korrigeerimist, selle heastamist.

Minul ei ole teie kui inimese vastu midagi ning teie äridest on mul ka ükskõik. Minu kavatsus ei ole teid hävitada.

Sellest võiks õppida, kui see mõiste on teile tuttav. Miks ei võiks erinevate vaadetega inimesed suuta kõrvuti ja käsikäes eksisteerida, nagu meie nt XX-ga (nimesid nimetamata – toim.)? Mõnel küllap on lihtsalt suurem hing kui teisel.

PS. Üldistavateks hinnangutes siinmail Samosel, kui üldse kellelgi, siis on õigus mul. Nimetatud rahvusgrupid just sellega väga laiapõhjaliselt siin just tegelevad. Süütamised, kirikusse roojamised, prostitutsioon, röövimised jms. Tasub avada vaid Samose uudised ja lugeda. Jätsin võikamad lood veel välja. Vihakõne? Või äkki roojasid kirikusse kohalikud, kreeklased?

Rein Raua vastus:

Tere veel kord,

Nagu juba kirjutasin, olen öelnud Teie kohta seda, et olete veendunud EKRE-lane ja Objektiivi püsikolumnist, ja et mul on sellest kahju. Teie kohta käivaid väiteid kinnitasite oma kirjas ise, nii et neid ei ole põhjust ümber lükata. 

Muide, kuritegusid ei soorita kunagi rahvusgrupid, vaid konkreetsed inimesed, keda nende eest tuleb ka täie rangusega karistada — samas rahvusgruppe tema üksikute liikmete kuritegude eest minu meelest karistada ja kedagi pelgalt nahavärvi või rahvuse pärast a priori kahtlusalustena käsitleda ei tohi. See ei ole kuritegude õigustamine, kui väita, et Eestisse pagulastena saabunud süürlaste kohta on sellised süüdistused ülekohtused.

Vabandan ette, et ei pruugi edasistele kirjadele enam vastata, kuna mul on oma töödega päris kiire aeg.

Rein Raud

Minu viimane kiri RR-ile:

Tere

Ning mitte sõnagi selle kohta, kuidas ja kus mehed, eriti aumehed asju ajavad…? 

Teil oli midagi öelda minu kohta ning te tegite seda kohas, kus oli minu huvisid võimalik kahjustada. Julgemata seda teha avalikult!

Sümptomaatiline, aga mitte üllatav.

Te olete näidanud ennast taaskord kui arg, alatu ning seljataga toimetav inimene.

Aga ma andsin teile võimaluse.

Rüüstatud Kreeka kirik

Lõppsõna

Igaüks loeb lugu omamoodi ja teeb ise omad järeldused. Mis sellest loost kõlama võiks jääda, on see, et intelligentse jutuga püütakse ilusaks siluda seda, et teist inimest on absoluutselt teises keskkonnas sildistatud ning antud mõista, et tema olemasolu ja staatus loomekodu peremehena on “kahetsusväärne”. 

Kui see ei ole publiku mõjutamine, siis mis see on?

Elu aga läheb edasi. Mõlemad osapooled peavad edasi elama. Ühele on see rohkem ükskõik kui teisele. Sõna mitte ainult ei ole “vaba”, vaid sõna võib olla ka “mürk”.

Midagi uut ja üllatavat siin ei ole. Kuid vastik on ikkagi. Mõistan ikka uuesti, miks oli vaja Eestist ära kolida; teisitimõtlemine tähendab repressioone.

Meie loomemajades käib arvukalt kunstnikke, kirjarahvast, sisekujundajaid, fotograafe, muusikuid jmt, kelle puhul ma sageli ei tea ega tahagi teada, mis laadi maailmavaade neil on. Ma elan siin perega, toimetame vaikselt loome- ja puhkemajadega ning me ei räägi oma külalistega poliitikast. Me tulime Eestist selleks ära, et sellest jamast vabaneda.

Võimalik, et R.R.-ile läks hinge mu eelmisel aastal Objektiivis ilmunud lugu “Tallinna Ülikool – propagandaasutus või ülikool?” (kus muuseas R.R.-st kordagi juttu ei olnud) .

Nüüd põrutab poliitika meile siia järgi. Aitäh, Rein Raud, aitäh, Kätlin Kaldmaa.

Muuseas, üks tõlkijate listi auväärne liige saatis mulle omapoolse lohutava kommentaari: „Raua ja Kaldmaa tekst oli küllap mõeldud antireklaamiks, aga mulle mõjus reklaamina.” 

Üldse tunduvad mõned Kirjanike Liidu liikmed arvavat, et tõe monopol ongi nende käes ning nemad kui noored leninlased kõnelevad kogu „kirjarahva“ nimel. 

Kui Maarja Kangro möödunud kevadel deklameeris, kuidas EKRE retoorika ühelegi eesti kirjanikule ei sobi ja tema räägib kõigi kirjanike nimel, siis Hendrik Lindepuu võttis üsna otsustavalt sõna. Teda toetasid erineval pool Andres Aule, Mait Vaik jmt. 

Teistele aga ütleme ilusti tere, kui meil avaneb võimalus neid võõrustada! 

Kreeka on Eestist tulijatele piiranguteta (ei teste ega karantiini) lahti alates 15. juunist. Selleni on vaid kaks nädalat ja paar päeva!