"Isa puudumine jätab lapsesse tühimiku," kirjutas Soome Yle Uutiset oma võrgulehel 25. märtsil 2009. "Soomes kasvab kümneid tuhandeid isata lapsi. Isa puudumine mõjutab lapse elu mitmel viisil ning kõige halvemal juhul toob see endaga kaasa probleeme, näiteks agressiivse käitumise."

Artiklis usutletakse psühholoogi Virpi Lahtiharjut, kelle sõnul on isa "asendamatu ja unikaalne, tema olemasolu ei tohi salata ega unustada." Nagu Lahtiharju ütleb, ei saa kasuisa või mõni teine isa rollis olev mees täielikult täita tegelikust isast jäänud tühimikku lapse elus, sest ta ei saa temalt bioloogilise isa armastust.

Isa puudumine lapse elust võib olla põhjustatud erinevatest asjadest, näiteks abielulahutusest, isa surmast või siis sellest, et isa pole teada. Niinimetatud sooneutraalse abieluseaduse vastuvõtmine tooks lapse ellu ja ühiskonda veel ühe isa puudumist põhjustava teguri, pisendades isa ja ema tähendus lapse elus. Naispaaride lastel pole juba eelduslikult isa.

1970. ja 1980. aastatel nn kahe emaga peres üles kasvanud lapsed on hakanud kogu maailmas rääkima avalikult sellest, millise tühimiku jättis nendesse isa puudumine.
Videos "Isadepäev kõigile", mille on valmistanud Austraalias tõelist abielu ja lapse õigusi kaitsev organisatsioon Australian Marriage Alliance, esitatakse mõtlemapanevat statistikat Austraalia kohta:

  • 71% keskkooli katkestanud noortest pärinevad isata kodudest;
  • võõrutuskliinikute murdeealistest patsientidest 75% pärinevad isata kodudest;
  • 85% vanglates olevatest noortest on kasvanud isata kodudes;
  • osariikide peetavate hooldeasutuste lastest ja noortest pole 70% näinud kunagi oma isa;
  • 63% enesetappu üritanud noortest pärinevad isata kodudest;
  • 80% vägistajatest, kelle tegu on ajendatud vihast teiste inimeste vastu, on kasvanud isata kodus;
  • 90% koduta või kodust põgenenud noortest on pärit isata kodudest.

Loe lähemalt siit.