Euroopa Komisjon ning mõned EL-i liikmesmaad nõudsid Slovakkialt, et viimane eemaldaks Solvakkia poolt välja antavalt 2-euroselt mündilt pühakute aupaisted.

Pühitsemaks 1150 aasta möödumist pühade Konstantinuse (Kirill) ja Metodi saabumist Suur-Moraavia aladele (praegune Slovakkia ja Tšehhi Vabariik), otsustas Slovakkia 2013. aasta mais välja anda 2-eurose mälestusmündi, kus kujutatakse kahte slaavlaste õpetajat.

Slovakkia Keskpanga (SKP) poolt 2012. aasta mais välja kuulutatud mündi kujundamise konkursi võitis graveerija Miroslav Hric. SKP sätestas konkursijuhises, et töö peab “kajastama kõiki ajaloolisi aspekte, mis tõid vennad Konstantini ja Metodi Thessalonikist (Moraaviasse)”, meenutades nõnda ristiusu tähtsust riigi tekkimisel.

Mõned EL-i liikmesriigid ning Euroopa Komisjon nõudsid Slovakkialt osade detailide kustutamist algselt kavandilt vastavalt ELi reeglile, mis sätestab sellise õiguse juhuks, kui “kavand võib tekitada mittesoovitavaid reaktsioone kodanike seas”. Sellest tulenevalt kustutati kavanditelt pühakute aupaisted ning riietel olevad ristid.

"Puudub austus Euroopa kristliku traditsiooni vastu"

Nõnda kustutas Slovakkia vajalikud religioossed sümbolid “austamaks religioosse neutraalsuse põhimõtet”, selgitab SKP. Ainukeseks religioosseks sümboliks on mündile jäänud pühakute poolt kantav bütsantsi topeltrist, mis on Slovakkia rahvussümbol ja kujutatud ka pragustel Slovakkia 1- ja 2-eurostel müntidel.

Taoline otsus on tekitanud muret ja protesti sügavalt katoliiklikul maal – vaatamata kommunismiaastatele peavad 62% slovakkidest ennast katoliiklasteks. “Tegemist on austuse puudumisega Euroopa kristliku traditsiooni vastu”, reageerib taolisele otsusele isa Jozef Kovaczik, Slovakkia piiskopkonna kõneisik.

“Kas me elame tõesti õigusriigis või hoopis totalitaarses süsteemis, mis määrab, missugused atribuudid on lubatud”, küsib ta, ja vastab, et “kuni aastani 1988, enne revolutsiooni, riskisid slovakid oma eluga omades nende kahe pühaku teoseid ning järgides nende õpetust”.

Püha Konstantin (ka püha Kirill) (826-869) ja tema vend püha Metod (815-885) olid esimesed misionärid, kes saadeti slaavlaste juurde 863. aastal, et nad koostaksid tähestiku, millest hiljem sai levinud slaavi tähestik. Rõhutamaks nende tähtsust suure osa Euroopa evangeliseerimises kuulutas paavst Johannes Paulus II nad aastal 1985 Euroopa kaas-kaitsepühakuteks püha Benediktuse kõrval.

Allikas: La Croix