Aadu Luukase missioonipreemia üleandmine 2014. aasta sügisel. Pildil Indrek Luukas ja SAPT juhatuse esimees Varro Vooglaid. Foto: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

Sallivuse rõhutajatel ja nõudjatel oleks mõistlik alustada iseendast ja olla salliv eelkõige nende vastu, kes nende arvamusi ei jaga, toonitab ettevõtja ja filantroop Indrek Luukas Eesti Päevalehele antud intervjuus.

Oma isa Aadu Luukase nimelist sihtasutust juhtiv Indrek Luukas ütles ajakirjanik Ingrid Veidenbergi küsimustele vastates, et kaks aastat tagasi toimunud sündmused, kui Swedbank nõudis SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks premeerimise pärast Aadu Luukase Sihtasutuselt tagasi 5000 eurose annetuse, tulid talle halva üllatusena.

Luukase sõnul algas arusaamatus pärast preemia kätteandmist Twitteris reede õhtul ja juba pühapäeval oli Delfis uudis, et Swedbank küsib oma toetuse tagasi. Tema hinnangul oli Swedbanki käitumine seda näotum, et pank suutis Aadu Luukase Sihtasutuse rahalisi vahendeid hallates kaotada finantsturgudel suurema summa kui see 5000 eurot, mis üldse sihtasutusele missioonipreemia väljastamiseks annetati.

“Nii et minu arvates oli see kummaline lugu,” sõnas Luukas ja lisas, et “eks nad [Swedbank] said hiljem ka ise aru, et see oli liiga kiiresti tehtud PR-prohmakas. Tsiteerin praegu neid endid ja seda ütlesid paljud ning ma jagan seda seisukohta.” Praeguseks enam Aadu Luukase Sihtasutuse rahalisi vahendeid Swedbankis ei hoita.

Luukase sõnul sai toonane olukord kiire lahenduse, sest üks Bigbanki omanikke helistas ja küsis, kui palju Swedbank tagasi nõuab, ning kandis järgmisel päeval omalt poolt 5000 eurot Aadu Luukase Sihtasutusele üle.

Luukas kinnitas, et ei kahetse vähimalgi määral missioonipreemia andmist Sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, mis on “igati väärikas auhinna saaja”: “Toetasime kodanikualgatust ja selle liikumise seisukohti jagas valdav osa elanikkonnast. Kuidas seda tehti, oli samuti kultuurne ja tsiviliseeritud. Ei mingisuguseid Euroopa stiilis rahutusi, kus põllumehed tulevad ja kallavad oma tooted tänavale, kus blokeeritakse asutusi ja politsei on tänavatel. Meeleavaldused on olnud igati soliidsed, tegevust on juhitud missioonitundeliselt.”

Luukase hinnangul tekkis SAPTK-le preemia andmise ümber skandaal üksnes väga väikese, ent mõjuka, end eliidiks pidava inimgrupi agressiivse käitumise tõttu, samal ajal kui ühiskonna tervikut vaadates suhtus 99% elanikkonnast asjasse positiivselt ja vaid 1% negatiivselt. “Väga paljud ütlesid, et see on aasta tegu,” toonitas ta, lisades, et mitte keegi tema sõprus- ja tutvusringkonnas pole preemia SAPTK-le andmise valikut ette heitnud. “Vastupidi – kõik on olnud sada protsenti toetavad ja asjaga nõus.”

Kui soovite ühiskonda sallivust ja tolerantsust, siis olge ise selles suunanäitajad, ärge reageerige üle, kui teile üks või teine seisukoht ei meeldi. Alustage tolerantsust iseenesest!”

Eesti kõige mainekama eraalgatusliku preemia iga-aastast väljaandmist eestvedava Luukase hinnangul ei ole SAPTK tegevuses mitte midagi sallimatut ega viha õhutavat, pigem vastupidi: “Tolerantsuse ja sallivuse rõhutajatel ja nõudjatel on mõistlik alustada iseendast ja olla tolerantne ning salliv eelkõige nende vastu, kes nende arvamusi ei jaga. Me lähtusime preemia andmisel sellest, et suur osa Eesti elanikke suhtus sellesse liikumisse väga toetavalt.”

Luukas lisas, et teda häiris viis, kuidas kooseluseadust rahvale peale suruti, demagoogiliste võtetega ja rahva tahet mitte arvestades.

“Kuigi kõik uuringud väitsid, et kaks kolmandikku elanikke on vastu, suruti see ikka läbi. See nõrgestas tugevasti minu usku poliitilisse kultuuri. Rahva valitud inimesed kujutavad ühel hetkel ette, et nad on justkui jumalad Olümposel ja kuulutavad sealt, kuidas rahvas peaks käituma. Tegelikult kaugeneb riik nii käitudes rahvast. Üsna mitmes demokraatias on hea tava, et kui kogutud on teatud hulk allkirju, pannakse asi referendumile. Olen selle poolt, et palju paksu verd tekitavad küsimused võiksid laheneda rahvaküsitluses,” selgitas ta.

“Kõige rohkem häiris mind [kooseluseaduse läbisurumise] juhtumi puhul, kuidas rahva arvamusest sõideti räigelt üle. Ja kui inimesed sellele tsiviliseeritult tähelepanu juhtisid, siis meie käest need inimesed tunnustuse ka said. Kui soovite ühiskonda sallivust ja tolerantsust, siis olge ise selles suunanäitajad, ärge reageerige üle, kui teile üks või teine seisukoht ei meeldi. Alustage tolerantsust iseenesest!”

Luukase sõnul ei ole tal ega tema mõttekaaslastel homoseksuaalide vastu isiklikult midagi, ent vastumeelt tekitab see, kui homoideoloogiat hakatakse ühiskonnas vägisi peale suruma.

Aadu Luukase Sihtasutuse rajas Indrek Luukas 2007. aastal oma transiidiärimehest isa mälestuseks ja tema ideede elluviimiseks. Käesoleval aastal jagatakse missioonipreemiaid kogumahus 60 000 eurot juba kümnendat korda, et tõsta esile inimesi, kes on oma tegude või mõtetega ühiskonda paremaks muutnud. Praeguseks on fondi kaudu toetust saanud üle 50 inimese, ühingu või seltsi. Aadu Luukase nimeline missioonipreemia on suurim erafondi välja antav preemia, millele saab kandideerida iga Eesti inimene. Sel aastal ootab Aadu Luukase sihtasutus missioonipreemia kandidaatide ülesseadmist hiljemalt 4. novembril.

Olgugi et Indrek Luukas on juba kümme aastat panustanud vabatahtlikult suuri summasid, et tunnustada ühiskonna arengule kaasa aitavaid inimesi, ei ole teda kunagi kutsutud ühelegi presidendi vastuvõtule ja samuti pole ta saanud ühtegi riiklikku tunnustust. “Ma ei tee fondi selle mõttega,” oli selle kohta Luukase lakooniline kommentaar.