Nõmme Erakooli koolihoone. Foto: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest selgub, et suurem osa vastanutest pooldab õpetaja palga ja tegevuskulude kompenseerimist, mis näitab toetust praegusele rahastamise süsteemile.

Turu-uuringute AS viis 21.–26. aprillini Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi veebiküsitluse 991 Eesti Vabariigi kodaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida inimeste suhtumist erakoolidesse ja nende rahastamisse.

“60% Eesti inimestest arvab, et riik ja kohalik omavalitsus peaksid kompenseerima erakoolidele õpetajate palga ning 57% peab õigeks tegevuskulude, nagu näiteks küte ja elekter, kompenseerimist,” rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik ja Tartu Ülikooli vanemteadur Peeter Espak. “Suurem osa vastanutest pooldab õpetaja palga ja tegevuskulude kompenseerimist, mis näitab toetust praegusele rahastamise süsteemile.”

Küsimus, mis esitati, oli: “Kas riik ja kohalik omavalitsus peaksid Teie arvates järgmised kululiigid erakoolide õpilaste eest kompenseerima?” Hinnata paluti kolme kululiiki: õpetajate palk, tegevuskulud (küte ja elekter) ja koolimaja soetamisega seotud kulud (laen, rent).

Koolimaja soetamisega seotud kulude katmist riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt toetab aga vähem vastajaid. 45% inimestest on nõus või pigem nõus sellega, et riik või kohalikud omavalitsused peaksid kompenseerima õpperuumide ostu või rentimisega seotud kulud.

Lisaks paluti inimestel hinnata, kuivõrd õigustatud on lapsevanematelt lisaraha küsimine eri liiki üldhariduskoolides. Munitsipaalkoolis peab lisaraha küsimist õigustatuks 10%, riigikoolis 8,5%, eliitkoolis 60% ja erakoolis 75% vastanutest. “Kuigi niinimetatud eliitkoolid on samuti munitsipaalkoolid, siis seal lapsevanematelt lisaraha küsimise õigustatuks pidamine viitab sellele, et enamus inimesi mõtleb neist kui erakoolidest,” kommenteeris Peeter Espak.

Vastuste osas puuduvad enamasti väga suured erinevused erinevate sotsiaalsete gruppide lõikes. Silma paistavad vaid mõned erinevused, näiteks kõrgharidusega inimesed (69%) on märgatavalt enam nõus sellega, et erakoolide puhul tuleks kompenseerida õpetajate palk.

Mõnevõrra peavad muust rahvusest vastajad eestlastest enam õigustatuks lisaraha küsimist munitsipaalkoolides ja riigikoolides. Kui eestlastest arvab 7%, et munitsipaalkoolides võiks lapsevanematelt lisaraha küsida, siis muust rahvusest vastajatest on selle küsimusega nõus 21%. Riigikoolide puhul on lisaraha küsimisega nõus 7% eestlastest ja 18% muust rahvusest vastajatest.

Samuti selgus, et märkimisväärne enamus vastajatest peab erakoole ning nende pakutavaid võimalusi Eesti haridussüsteemis vajalikuks. Ainult 14% inimestest nõustub väitega, et erakoole pole üldse vaja. 80% vastajatest nõustub väitega: “Erakool rikastab haridusvõrku, kuna võimaldab erinevaid metoodilisi lähenemisi ning erisustega koole.” Koguni 85% inimestest on nõus väitega “Erakool aitab lastel saada võrdsed võimalused, kuna on erikohtlemist vajavaid lapsi, kellele sobiksid väiksemad klassid.”

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 991 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on jaanuaris 2016 asutatud mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.