Itaalia valitsus kavatseb kehtestada uue maksu pangandussektorile ja kindlustusfirmadele, et aidata katta riigieelarves tekkinud puudujääki. Ühtlasi plaanitakse langetada tulumaksu.
Peaminister Giorgia Meloni juhitud valitsuse eesmärk on vähendada eelarvepuudujääki ja viia riigi rahandus vastavusse Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Plaani järgi loodetakse pangamaksu abil koguda kuni 4,5 miljardit eurot.
Samal ajal valmistatakse ette maksureformi, mis langetaks keskmise sissetulekuga inimeste tulumaksu 35 protsendilt 33 protsendile. See samm tähendaks riigile umbes üheksa miljardi euro suurust tulu vähenemist, mida valitsus püüab nüüd osaliselt pangandussektori kaudu tagasi teenida.
Kuigi pankadele kehtestatavat erimaksu kaaluti ka 2023. aastal, jäi see plaan toona finantsturgude tugeva vastuseisu tõttu ellu viimata.
Nüüd otsib valitsus uut lahendust. Praegu peetakse pankade ja valitsuse vahel läbirääkimisi maksu täpse vormi ja tingimuste üle. Mõned pangad on juba väljendanud valmisolekut ajutiselt loobuda teatud maksusoodustustest, et saavutada kompromissi.
Pankade poolt käima lükatud PR-kampaania raames on esile kerkinud mitmeid eksperte, kes kinitavad, et pangamaks võib tõsta pingeid finantsturgudel ja vähendada pankade kasumlikkust. Samuti leiavad mõned kommentaatorid, et pangad võivad uued kulud lõpuks klientidele edasi kanda, tõstes teenustasusid või laenuintresse.
Itaalia valitsuse hinnangul on pangamaksu abil siiski võimalik suurendada riigi tulubaasi ilma majanduskasvu oluliselt kahjustamata.
Toimetas Markus Järvi