Eestlased hakkavad kaotama Eesti pealinna, mis muutub nii võõrkeelseks kui ka võõrameelseks. Aina vähem kuuleb tänavatel eesti keelt, paljud möödujad ja ka teenindajadki on puu- või lausa umbkeelsed, on palju kulmu alt vaatavaid tõmmunahalisi mehi, lärmakaid slaavlasi ja väga kirjut ingliskeelset rahvast, märgib Ivan Makarov.
Aastaid tagasi tutvusin ma mingi spekulatiivse iseloomuga looga, kus järjekordne analüütik arutles selle üle, mis eesmärke püstitaks Kreml juhul, kui otsustaks Eestit taasokupeerida.
Sellised vastikud hüpoteetilised õudused ei püsi õnneks kaua meeles, eluterve aju puhastab nendest mälu ise, aga üks fraas jäi siiski meelde: „Venemaa väed üritavad võimalikult kiiresti hõivata Tallinna, kuna Eesti pealinna kaotamine ajaks eestlased ülejäänud territooriumil sügavasse masendusse".
Usun, et sellist asja ei juhtu enam kunagi, aga esmapilgul tarbetu fraas jäi aastateks pähe. Sest inimmõistus ja mälu on üsnagi ratsionaalsed ja tõelähedast programmilist informatsiooni nii lihtsalt ei kaota.
Ja nüüd näemegi, et eestlased hakkavad kaotama oma Eesti pealinna, mis muutub nii võõrkeelseks kui ka võõrameelseks. Aina vähem kuuleb tänavatel eesti keelt, paljud möödujad ja ka teenindajadki on puu- või lausa umbkeelsed, on palju kulmu alt vaatavaid tõmmunahalisi mehi, lärmakaid slaavlasi ja väga kirjut ingliskeelset rahvast. Kõikjal on võõrkeelsed vitriinid ja teisest Eesti paigast tulnud inimestel on tihti selline tunne, et nad sattusid mitte oma rahvuspealinna, vaid mingisugusesse Paabeli anklaavi, kus on palju klaasist karptorne, kus istuvad tööd imiteerivad elunautijad, ja mööda tänavaid kihutavad tõukeratastel romantilised beduiinid.
Minagi, kes ma olen suurema osa oma elust elanud Tallinnas, ohkan kergendatult vaid Elroni rongis, eriti kui see jõuab juba kuhugi Aegviidu kanti. Veel seitsmekümnendatel aastatel näitasin oma Moskva sugulastele ja endistele kursusekaaslastele uhkusega oma linna ja me külastasime Tallinna ainulaadseid kohti, täna aga ei oskaks ma neid kuhugi viia. Sest Tallinn on kaotanud suurema osa oma kunagisest omapärast.
Mida ma näitaksin oma kaugetele sõpradele ja omastele, kellega sidemedki on kadunud – kas nad pole siis näinud india ja aseri restorane, jubedat kontoriarhitektuuri, sisserändajate salkasid ja jubedates rätikutes naisi? Ei ole söönud tšeburekke, burgereid, kebabi ja muud rämpstoitu? Äkki nendele avaldaksid muljet vägivaldsed venekeelsed noortejõugud Viru tänaval? Ei, nad arvaksid, et on tagasi Venemaal.
Nii et tulles tagasi tolle ammuse võimaliku vene sissetungi peasuundadest rääkinud spekulatiivse loo juurde, võin vaid küsida – kas siis Tallinn polegi juba hõivatud võõraste poolt? Milleks seda okupeerida, kui siin niigi teevad seadusi ja domineerivad agressorriigi alamad?
Tallinn on juba aastakümneid võõrvõimu all. Selle võimu valisid eestlaste pealinnale põhiliselt Venemaa kodanikud, kes valisid nii, nagu oleksid enda kodus – ikka Jedinaja Rossijat. Kui olla täpne, siis valisid nad jedinorosside kohalikku filiaali ehk keskerakonda. Ja valisid valdavalt keele- ja meelepõhiselt. Ehk venekeelseid kremlimeelseid kandidaate. Tänaseks on kogu võim Tallinnas nende käes.
Kui arvestatav hulk Tallinna eestlastest valijaid ei oleks valimistele käega löönud või lausa Putini alamate valikut matkinud, ei oleks pealinna koalitsioon ja linnavalitsus niivõrd eestiterminantsed, kukutades läbi kõik eesti keele toetamiseks mõeldud initsiatiivid ja ettepanekud. Eestluse toetamise vastu hääletavad alati ka härrad Kiik, Gräzin, Sults ja teised parteidistsiplineeritud eestlased. Vajutavad muudkui punast nuppu eesti keele vastu, lasteaedade toetamise vastu, kõige vastu, mille vastu on Mihhail Kõlvart ja tema opritšnikud. Ja Tallinna linna üleskaevanud ja 8 bussi loos eestlasi ja nende lapsi mõnitanud jultunud kloun Svet läheb linnavolikogu ees esinedes aina rohkem hoogu, ajab lõputut kelbast, nähvab vastates küsijatele, ründab teisi erakondi ja irvitab eestlastele näkku.
Ja saalis konutav vähemus – eestlastest linnavolinikud – istuvad vagusi, nii et „koolipinkide" kohal on nähtavad ainult nende kaardunud seljad, nagu loodusekaamera silma ette jäänud metsanotsude küürud, näod telefonidesse peidetud. Mõni Riigikogus kohakaaslust tegev poliitik tuleb poole istungi pealt, valideerib kaardikese, ja juba läinud ta ongi. Aga keskerakonna ja sotside „vene liittiib" on iga hääletamise hetkel kohal. Ega see ei olegi pikk tee joosta kohale naabruses asuvast Vene kultuurikeskusest, bajaan seljas.
Kas eestlased saavad kunagi oma pealinna tagasi? Kui meie valelik koalitsioon ei peata sõdiva terroririigi kodanike valimisõigust, mida on meile korduvalt lubatud, siis eestlased ei saa mitte kunagi tagasi oma pealinna. Kui eestlased ei hakka tõsiselt suhtuma valimistesse ja kõik osalema nendes, siis nad ei saa eal oma pealinna tagasi. Nii et Putinil polekski vaja rünnata Tallinna linna. Sest see polnudki õigupoolest deokupeeritud, kuna ei ole ei siin ega ka kogu Eestis viidud läbi lustratsiooni, ja rool on endiselt kahepalgeliste „endiste" kommunistide, sovettide ja seligerlaste käes.
Ja läheb veelgi hullemaks.
Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskus andis välja mahuka töö „Tallinna ja selle linnaosade rände analüüs ja prognoos aastateks 2023-2050".
Üks fraas sellest: "Tallinna rahvaarv kasvab ning üha suurem roll elanike arvu kasvus on välisrändel."
Saate aru? Praegune olukord on alles köömes, millest peatselt sirgub üks korralik karuputk. Sest meie riik ja ka pealinn on läinud Merkeli teed, kes lasi sakslastele vee peale. Väga musta vee ja väga palju.
„Kõige kiiremini kasvab rände baasstsenaariumi korral Kesklinna linnaosa ning 2050. aastal on see 1,5 korda suurem võrreldes prognoosiperioodi algusega. Kokku lisandub Kesklinna linnaossa rände baasstsenaariumi korral 35 tuhat elanikku ning linnaosa ületab 2050. aastaks 100 tuhande inimese piiri. Haabersti ja Pirita linnaosade elanike arvu kasv on seniste rändesuundumuste jätkudes samuti kiire, kasvades 1,3 korda võrreldes prognoosiperioodi algusega. Haabersti elanike arv kasvaks praeguselt 47 tuhandelt peaaegu 62 tuhandeni. Kesklinna elanike arv kasvaks peamiselt välisrände arvelt, Haabersti ja Pirita kasvu peamiseks põhjuseks on inimeste linnasisene ümberpaiknemine teistest Tallinna linnaosadest," öeldakse dokumendis.
Nojah, teistest linnaosadest, kuhu suubuvad rändevood Aafrikast ja Aasiast, Venemaalt ja teistest endistest liiduvabariikidest. 100 000 värsket venekeelset on juba sees lisaks olemasolevatele, tänavad on täis aafriklastest kullereid, kes tootvat tööd ei oska, ei taha ja ei tee, ning see on alles algus.
Naljakas, kas pole – kõigest miljon eestlast laseb enda väikese riigi võõrastega üle ujutada, aga kolossaalne Venemaa anastab maid aina juurde ja piirab migrante!
Mittekodanikud ei saa kogu Venemaa Föderatsiooni territooriumil töötada apteekides, keeld on 100%. Et migrandid ei äritseks ravimitega ja ei ohustaks inimeste tervist oma kirjaoskamatusega.
Teatud majandusharudes – näiteks ehituses – ei tohi sissesõitnute osakaal töötajate hulgas ületada 50%, sõltuvalt regioonist. Kusjuures Moskvale on antud täiesti vabad käed, keelaku kasvõi sajaprotsendiliselt migrantide palkamine ükskõik mis tööle.
Kaluga linnas ei tohi migrandid töötada toitlustuses ja taksonduses. Jakuutias pärast suurt skandaali ei tohi tööle võtta kirgiise.
Vahva uudis vene Delfi toimetuses tekitatud tšeljabinsklaste koloonia jaoks: alates 1. jaanuarist 2024. a. ei tohi välismaalased (sissesõitnud väliskodanikud) juhtida Tšeljabinskis taksot, rendiautot ja busse, olgu siis linna-, linnalähi- või linnadevahelistel liinidel.
See on väga tõhus stiimul võtta endale vene pass. Kohe pärast selle soetamist saab uuskodanik kutse sõjakomissariaati ja varsti vurab takso asemel loomavagunis Ukraina rinde poole.
Eestis aga töötavad umbkeelsed väliskodanikud-migrandid massiliselt peavoolumeedias, surudes sealt välja meie kohalikud ajakirjanikud, olgu need kasvõi kümnekordsed EV kodanikud. See on reformierakondliku valitsuse poolt miljonitega rahastatud poliitika.
Läti haridus- ja teadusministeerium aga rahastab hoopis programmi „Fundamentaal- ja rakendusuuringute projektid", mille raames hakatakse 299 614 euro eest uurima firmade „Wolt" ja „Bolt" kullerite „kultuurilis-sotsiaalset kogemust". Projekt hakkab koosnema 60-st „süvitsi minevast biograafilisest intervjuust" toidu kojukandmise platvormide „Bolt" ja „Wolt" kaastöötajatega Riias".
Üheks tõukeks oli see, et inimesi hakkas juba häirima toidukullerite käitumine, eriti aga see, et moslemid peavad palvetama 5 korda päevas kindlatel aegadel sõltumata kohast, kus nad hetkel viibivad. Kast toiduga lendab kõrvale, jalatsid rebitakse jalast, viskutakse vaibale kõhuli ja hakatakse Allahi nime ülistades peaga maad taguma.
Ei tea, kas need töötajad sealiha ka laiali veavad…
Aga asi on naljast kaugel. Eestisse saabuvad koos võõraste kommete ja kultuuriga ka kõigi maailma konfliktide alged, vihavaen, fanatism ja verejanu.
Mingil hetkel, kui ületatakse kriitilise massi piir, tunneme me seda, mida juba pikemat aega tunnevad näiteks rootslased oma piiritu rumaluse tagajärjel.
Küsimus on selles, kas eestlased on ikka tark rahvas.
Tahaks jääda optimistiks.