NSVL-i järgses Eestis, Ida- ja Vahe-Euroopas olulist rolli mänginud majandusteadlane Jeffrey Sachs arvab täna, et Ameerika Ühendriikide neokonservatiivide eesmärgiks on alati olnud Venemaa hävitamine.
Sachs töötab täna Columbia Ülikooli professorina ja juhib selle Jätkusuutliku Arengu Keskust. Lisaks on ta ÜRO Jätkusuutliku Arengu Lahenduste Võrgustiku president ja ÜRO peasekretäri António Guterresi jätkusuutliku arengu eestkõneleja.
Majandusteadlane avaldas 4. septembril pikema ülevaate, kuidas Ameerika Ühendriigid keeldusid 1990. aastate alguses vajalikul määral ehk Marshalli plaani laadis abistamast Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu järgset Venemaad, millele lisaks rikuti kokkulepet, et NATO põhja- ja ida poole ei laiene.
Tema sõnul valisid uuskonservatiivid (neocons) koostöö asemel Ühendriikide hegemoonia edendamise, mille tõttu kukkus Venemaa sügavasse kriisi, hävitas viimase usalduse lääne suhtes ja niisuguse lähenemise üheks tulemuseks on tänane Ukraina sõda.
Sachsi sõnul üritas Vladimir Putin isegi 1998. aasta Venemaa majanduskriisi järel koostööd läänega, kuid kõige olulisemal määral rikkus lääne suhted Venemaaga ära NATO laienemine, millega rikuti Saksamaa taasühinemise kokkuleppeid.
Ta loetleb üles järgmised hegemoonia laiendamise sammud: 1999. aasta Kosovo pommitamine, Ühendriikide ballistiliste rakettide tõrjesüsteemide piiramise lepingust väljaastumine 2002. aastal, 2003. aasta Iraagi sõda ja jätkuv NATO laienemine, sealhulgas 2008. aastal antud liikmelisuse lubadused Ukrainale ning Gruusiale. Lisaks Süüria ning Liibüa režiimide kukutamised, 2014. aasta Ukraina sündmused, rakettide paigutamine Ida-Euroopasse, Minsk II lepete rikkumine ja keeldumine NATO laienemise teemalistest kõnelustest 2021.–2022. aastal.
Sachsi sõnul soovivad uuskonservatiivid luua maailmakorra, milles ainult nendel on õigus otsustada, mis ja kuidas maailmas toimub. Niisugune poliitikavalik on tema hinnangul suurema osa XXI sajandi vastasseisude ja järjest sügavama Ühendriikide ning muu maailma vahelise lõhe põhjuseks.
Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas on uuskonservatiivsuse üks silmapaistvamaid eestkõnelejaid Euroopas. 2024. aasta mais Lennart Meri Konverentsil Eesti peaministrina esinedes rääkis ta, kuidas "Venemaa jagamine väiksemateks riikideks ei oleks halb areng".
Toimetas Karol Kallas