8. oktoobril toimusid Saksamaal Baieri ja Hesseni liidumaadel valimised, millel saatis märkimisväärne edu AfD-d. Uudisteportaali ReMix kolumnist John Cody toob välja kuus võimalikku arengut, mida see Saksamaa poliitikale võib tähendada.
Kuigi Hesseni ja Baieri liidumaadel kogusid kõige rohkem hääli Kristlikud Demokraadid (CDU) ja Kristlikud Sotsialistid (CSU), siis kõige põrutavam uudis nende valimiste kohta on Alternatiiv Saksamaale (AfD) edu mõlemal valimisel. AfD sai mitu protsenti suurema toetuse kui sellele ennustati ja nende valimistulemus on tähtis kogu Saksamaa jaoks ning see mõjutab lisaks föderaaltasandit. Sisserände, majanduse ja roheülemineku küsimustes kogub partei üha enam populaarsust ning riigis võimul olev vasak-progressistlik koalitsioon peab haavade lakkumise kõrval oma kaotuste põhjustele vastuseid otsima.
Alljärgnevalt on välja toodud kuus mõtet, mida möödunud pühapäeval toimunud valimised võivad Saksamaa jaoks tähendada.
AfD toetus võib olla suurem kui küsitlused näitavad
Baierimaa ja Hesseni esinduskogudes kokku on AfD-l nüüd seitsekümmend kohta, mida on viiskümmend protsenti rohkem kui saadi 2018. aastal toimunud valimistel. Sisserände ja Venemaa sanktsioonide vastu oleval parteil läks paremini kui niigi positiivsed küsitlused ennustasid.
Küsitlused näitasid AfD-le Hessenis kuskil 16-protsendist toetust, kuid lõpuks sai see 18,4 protsendiga teise tulemuse. Baierimaal sai partei 15,8 protsendiga kolmanda tulemuse ja on ühel pulgal Roheliste ning ühispartei-konservatiividest Vabade Valijatega (Freie Wähler Bayern).
AfD-l on aastaid olnud stabiilne 10–12 protsendi vahel kõikuv toetus, kuid 2022. aastal hüppas see küsitlustes kuni 23 protsendini ja täna kõigub kuskil 21 protsendi ümber.
Arvatakse, et paljud uued AfD valijad on nõndanimetatud "häbelikud", kes ei julge küsitlejatele oma poliitilisi eelistusi tunnistada, mis tähendab, et uuringuettevõtted ei saa inimeste tegelikest poliitilistest eelistustest kokku väga täpset pilti. AfD peab taluma pidevaid rünnakuid nii poliit- kui meedianomenklatuuri poolt, seda ähvardab ära keelamine ja partei poliitikuid ning toetajaid rünnatakse üha sagedamini füüsiliselt.
AfD edu kohalikel valimistel võib aidata kaasa partei "normaalseks muutumisele" suurema arvu valijate silmis.
Sakslastel on massisisserändest kõrini
Valimiste eel näitas Saksamaa nomenklatuuri jaoks šokeeriv küsitlus, et valdav enamus (64%) sakslastest soovib oma riigis näha vähem sisserändajaid ja valijad leiavad, et sisserändajatest on rohkem kahju kui kasu.
Baierimaal nimetasid valijad massisisserännet majanduse järel teiseks kõige murettekitavamaks probleemiks. 48 protsenti kõigist Infratest dimap küsitlusele vastanuist "tervitas" AfD soovi piirata jõulisemalt riigis sisserändajate ja põgenike hulka. Hessenis toetas AfD sisserände vastast poliitikat 42 protsenti valijaist ja sisserände küsimus oli "väga oluline" ehk esimesel kohal 18 protsendi vastajate jaoks.
Sellised küsitlused näitavad, milline lõhe valitseb progressistlik-vasakpoolse nomenklatuuri, mis õigustab ajakirjanduses ja kultuuris massisisserännet, ja sakslaste tegeliku meelsuse vahel.
Näiteks AfD Hesseni liidumaa üks populaarsemaid poliitikuid Robert Lambrou tegi massisisserändest oma valimisplatvormi põhiküsimuse ja avaldas arvamust, et isegi oskustöölisi tohiks riiki lasta väga piiratud hulgal ja erijuhtudel ning ainult naaberriikidest, mis on "Saksamaaga kultuuriliselt sarnased".
AfD toetajate hulk endisel Lääne-Saksamaal kasvab
Endisel Ida-Saksamaal on AfD toetus olnud alati kõrge, kuid Hesseni 18 protsenti hääli näitab partei esimest suuremat läbimurret endisel läänepoolel. Hiljuti murdis AfD 20 protsendi toetuse piiri maha rikkal Baden-Württembergi liidumaal, mis on riigi lääneosa liidumaades esimene nii kõrge tulemus.
Asjaolu, et AfD populaarsuse tõus pole ainult mingisugune pinnavirvendus või protestihäälte korjamine, tunnistab isegi korporatiivne meedia. Tagesschau kirjutab:
"Mõlema liidumaa [AfD] tugevate tulemuste tõlgendamine ainult protestihäältena oleks liiga lühinägelik. Üha enam inimesi hääletab AfD poolt lähtuvalt oma veendumustest. Hetkeolukord tuleb parteile kasuks: asüüli- ja põgenikepoliitika valmistab muret paljudele inimestele ning toetus karmimale sisserändepoliitikale on tõusuteel, mida näitavad ka Infratest dimapi andmed. Samal ajal valmistab mõlemal liidumaal üha väiksemale hulgale valijatele muret olukord, et hääletatakse partei poolt, mis on osaliselt äärmuslikult parempoolne. Lisaks pole see enam ainult sisserändepoliitika, milles AfD-d usaldatakse: üha enam inimesi loodab äärmusparempoolsele parteile lisaks sisejulgeoleku, majanduse ja sotsiaalse õigluse küsimustes."
Asjaolu, et sellise tõdemusega esineb riiklik päevaleht Tagesschau on juba iseenesest suur uudis.
Valus hoop valgusfoori valitsusele
AfD võidukäigu kõrval on teiseks suureks uudiseks Saksamaa pahem-progressistlike valitsusparteide uskumatult nõder käekäik mõlemal valimisel. Poliitilised raputused võivad kesta kuid ja isegi aastaid.
Ärimeelsed progressistid Vabade Demokraatide (FDP) parteist pühiti Baierimaal täielikult pildilt, kui neil ei õnnestunud koguda isegi parlamenti saamiseks vajalikku viit protsenti valijate häältest. Hessenis õnnestus neil napilt koguda täpselt viis protsenti. FDP on kaotanud positsioone mitmetel järjestikustel valimistel ja seda süüdistatakse föderaalvalitsuses olemise nimel oma põhimõtete hülgamises. Viimased valimised toovad ilmselt kaasa olukorra, et partei juhtkond võtab täieliku hävingu vältimiseks ette mingid jõulisemad käigud. Ennustatakse, et see hakkab edaspidi nii kohalikul kui föderaaltasandil sammuma koalitsioonipartneritest rohkem iseseisvamat rada, mis tähendab tõsiseid probleeme sotsiaaldemokraadist kantslerile Olaf Scholzile.
Neil valimistel ei läinud hästi ka Rohelistel ega Sotsiaaldemokraatidel (SPD). Eriti halvasti läks SPD-l Baierimaal, kus koguti ainult kaheksa protsendi valijate toetus. Hessenis pooldas neid 15,1 protsenti valijaist. Mõlemad tulemused on ühed ajaloo madalaimad. Rohelised kogusid Baierimaal ja Hessenis kummaski 14-protsendise toetuse, mis on võrreldes eelmiste valimistega märkimisväärne kukkumine.
Kõik kokku osutab, et Saksamaa valitsuskoalitsiooni ootavad ees tõsised mured. Siseministri koha võib kaotada äärmuspahempoolne Hesseni SPD esinaine Nancy Faeser, kuigi partei juhtkond eitab, et sellel võiks olla midagi tegemist valimistega.
Kristlik Demokraatlik Liit võib kalduda rohkem paremale
Loomulikult paneb AfD populaarsuse kasvu tähele ka Kristlik Demokraatlik Liit (CDU). CDU sõsarpartei CSU (Kristlik-Sotsialistlik Ühendus) Baierimaa toetajatest läks ligikaudu 100 000 AfD poolele üle. Lühemalt kokku võttes võib AfD omale haarata suure osa CDU tuumikvalijatest ja seda eriti tänu sisserände küsimusele.
Tagesschau hinnangul on CDU seisukohad sisserände küsimustes juba muutumas:
"Need valimistulemused võivad liigutada peavoolu-konservatiivse CDU poliitikaid jõulisema sisserände piiramise suunas. Hääletustulemused võivad … sundida valitsuse vaatama üle fossiilkütustest loobumise kava."
Kas midagi muutub?
Vaatamata AfD headele valimistulemustele ja pahempoolsete suurtele kaotustele, on mõlemad valimised märkimisväärsed veel ühe olulise asja poolest. Nii Baierimaal kui Hessenis saavad võimule jääda senised koalitsioonid. Baierimaal võib CSU jätkata valitsemist koos Vabade Valijatega ja Hessenis saab CDU moodustada taas koalitsiooni Rohelistega. Lühidalt kirjeldades säilis status quo.
AfD saavutas mõlemas liidumaas küll hea tulemuse, kuid kõik ülejäänud parteid on vandunud, et nemad sellega koostööd eales ei tee. AfD näeb samas vaeva olukorra kujundamisega, kus teistel parteidel pole neid võimalik eirata. Pikemas plaanis on AfD-l võimalik võimu manu pääseda ainult koos CDU-ga. Suur küsimärk on muidugi, kas üldse ja millal selline asi võiks juhtuda.
Suur hulk valijad nõustuvad AfD-ga paljudes küsimustes, kuid väga suure hulga inimeste meeled on programmeeritud viisil, et nad ei hakka mitte kunagi AfD poolt hääletama. CDU ja teised parteid saavad sellest aru ning kujundavad oma sõnumeid, et hoida valijaid enda toetajate hulgas.
Tõlkis Karol Kallas