Valitsuse kukkumine ja ümbermängimine vahetult enne abielureferendumi eelnõu otsustavat hääletust annab tunnistust sellest, et revolutsioonilisele eliidile on mehe ja naise abielule rajaneva perekonna institutsiooni lammutamine vitaalse tähtsusega strateegiline eesmärk, mille läbisurumisel ei tehta allahindlusi ning mille juurutamisel ei kasutata pooltoone, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.

Valitsuse vahetuse juures ei tohi kellelegi märkamatuks jääda keskerakonna korruptsioonisüüdistuse ja sellele peaministri toolilt tagasi astunud Jüri Ratase aktsiooni ajastatus – Ratas astus tagasi ööl enne abielureferendumi eelnõu otsustavat hääletust riigikogu suures saalis. Valitud tunnid peale esimesi uudised Reformierakonna ja Keskerakonna võimalikust koalitsioonist leidis riigikogu suures saalis aset abielureferendumi eelnõu hääletus, kus Keskerakonna saadikud peaaegu in corpore saalist välja jalutasid. Vähem kui kuu aega tagasi esimesel lugemisel Keskerakonna toetuse saanud abielureferendum visati riigikogu menetlusest välja ning see jääb ära.

Selle sammuga tõestas Keskerakond end tegelikult liberaalse internatsionaali (ALDE) kodumaise harukontorina, kes võtab vastu, täidab ja teostab keskvõimu korraldusi nii nagu need kõlasid juba aastal 2019.

„Tänasel ALDE kohtumisel öeldi neile [Keskerakonnale] ühemõtteliselt, et nad peavad liberaalse perekonna osana tagama, et esiteks see rahvahääletus ei toimuks ja kui toimub, siis võitlema selgelt positiivse tulemuse nimel koos teiste liberaalsete jõududega,“ rääkis ALDE aseesimees Annelou van Egmond juba üleeelmise aasta sügisel. Egmond edastas Ekspress Meedias varjamatult ALDE sõnumit, nõudes, et abielu määratlus mehe ja naise vahelise liiduna peaks jääma Eestis vaid perekonnaseaduse tasandile. “Kui nüüd see pannakse põhiseadusesse, tehes selle muutmise nii palju raskemaks, siis on see suur samm tagasi,“ dikteeris van Egmond häbenematult liberaalse internatsionaali ettekirjutusi Eesti Vabariigi valitsusele.

Nendes sõnades pole pooltoone. Siin edastati käsk, mis kuulub täitmisele. Kui veel mõned päevad tagasi võis spekuleerida, kuidas Keskerakond end liberaalse internatsionaali keskvõimu hurjutustest hoolimata koalitsioonilepingus kokku lepitud abielureferendumi toetamist õigustada kavatseb, siis tänaseks on asi selge – valiti teine tee ja täideti käsku. 

Kõigest hoolimata korrutati kohalikus peavoolumeedias sügisest peale, kuidas abielureferendumi küsimus on vähetähtis, ebaoluline ja mõttetu. Kas tõesti? Mitte kunagi enne pole Eesti poliitilises kultuuris esile kerkinud sellist “ebaolulist asja”, mille realiseerumise ärahoidmiseks sõidavad liidu pealinnast kohale selgeid ettekirjutusi portfellis kaasas kandvad komissarid ning millele oleks parlamendis ja meedias veel raevukamalt vastu töötatud. Mitte kunagi pole leidunud sedalaadi “väheolulist küsimust”, mille peale kukub kokku valitsuskoostöö “ebaolulise küsimuse” esitaja ja kaitsjaga ehk antud juhul EKREga. 

Reformierakonna ja sotside tõmblemine opositsioonis, et abielureferendumit riigikogu saadiku väärikust hülgava ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ohustavate ettepanekutega takistada, näitab tegelikult, et abielureferendum oli liberaalsele internatsionaalile keskse tähtsusega ideoloogiline võitlusküsimus. Valitsuse kukkumine ja ümbermängimine räägib aga sellest, et revolutsioonilisele eliidile on mehe ja naise abielule rajaneva perekonna institutsiooni lammutamine vitaalse tähtsusega strateegiline ja dogmaatiline eesmärk, mille läbisurumisel ei tehta allahindlusi ning mille juurutamisel ei kasutata pooltoone. Nüüd oleks aeg sellest aru saada. 

Toimunut silmas pidades võlgnevad ka prokuratuur ja kaitsepolitseiamet avalikkusele selgituse, miks oli neil vaja abielureferendumi kokkukukkumiseni viinud pomm lõhata just päev enne kõige olulisemat hääletust riigikogus, mille järel olnuks referendumi toimumine fakt. Kui rahuldavat selgitust ei tule, siis on intellektuaalse peetusega mitte need, kes süvariigist räägivad, vaid need, kes seda kõigest hoolimata ei märka.

Lõppkokkuvõttes toovad eelnevate kuude sündmused aga ilmekalt esile, et liberaalsed ajakirjanikud ja abielureferendumile vastu töötavad poliitikud valetasid referendumit väheoluliseks teemaks nimetades rahvale näkku. Taaskord.

Nüüd on loomisel Reformierakonna ja Keskerakonna ALDE-koalitsioon, mis kõikide eelduste kohaselt seab oma eesmärgiks traditsiooniliste arusaamade lõhkumise perekonnast, abielust, soo-mõistest, riiklikust iseseisvusest, immigratsioonipoliitikast ning klassikaliste kodanikuvabaduste jalge alla trampimise Brüsseli poolt nõutud vihakõneseaduse edendamise näol. 

Lisades siia Bideni administratsiooni usulise hardusega üle maailma levitatava revolutsioonilise agenda, on konservatiive ees ootamas nigelad ajad nii Eestis kui USAs. Ent need asjaolud ei saa olla masendusse langemise või käega löömise ajendiks. Vastupidi. Nüüd alles korralik võitlus algab – ja võitlus on alati täis ootusärevust ja rõõmu.  

Konservatiividele on kätte mängitud haruldane ajalooline au, mis seisneb võitluses tõeliste ja ajatute põhimõtete kaitsel iga päevaga sügavamale meeltesegadusse uppuvate libaliberaalsete usukuulutajate rünnaku vastu. Meie ülesandeks on vastu pidada, edasi tungida ja päeva lõpus pealt vaadata, kuidas järjekordne inimliku uhkuse poolt loodud revolutsiooniline monstrum iseenese raskuse ja vastuolude all kokku variseb.

Seega, aeg on käised üles käärida ja vaimurelvad teravaks ihuda. Ees ootavad huvitavad ajad ja rohkelt hüva tapelust. Ilma lahinguta ei loovutata poolt sammugi maad me jalge all.