Põhiseaduse asjatundjate ettepanek Vabariigi Presidendi valimise korra muutmiseks ilma, et oleks vähimalgi määral isegi kaalutud riigipea valimise õiguse tagastamist rahvale, kinnitab taas, et Eesti võimuringkondades räägitakse demokraatia ideaalist üksnes suusoojaks, toonitab Objektiivi toimetus seekordses juhtkirjas.
Eelmise nädala neljapäeval vahendas Eesti Rahvusringhääling, et poolteist aastat koos käinud põhiseaduse asjatundjate kogu tööst valminud raporti kohaselt teeb justiitsministeerium ettepaneku muuta presidendi valimise korda ning ametiaja pikkust. Kui praegu ütleb põhiseadus, et presidendi valib riigikogu või valimiskogu, siis põhiseaduse asjatundjad leidsid, et see ülesanne võiks jääda ainult valimiskogule ning et president tuleks valida ametisse mitte viieks, vaid seitsmeks aastaks, aga tagasivalimise võimaluseta.
Kõnealust raportit vaadates tekib aga üks väga lihtne, ent samavõrd ka printsipiaalne küsimus, mis laiutab nagu elevant toas ilma, et keegi sellest välja teeks. Nimelt küsimus sellest, miks pole seal kõige vähemalgi määral kaalutud võimalust, et ehk peaks riigipea valimise õiguse andma mitte valimiskogule, vaid rahvale. Ütleb ju põhiseadus kohe esimeses paragrahvis, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Sellest oleks üksnes loogiline järeldada, et rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja peaks saama ise otsustada, keda ta soovib oma riigipeana näha.
Eesti rahvale ei anta endale riigipea valimise õigust, sest vastasel korral ei saaks võimu juures olev seltskond enam ise rahva eest otsustada, milline endale meelepärane isik omatahtsi riigipeaks määrata.
Küsigem, et kui rahval on riigipea valimise õigus mitte ainult Soomes, Leedus, Tšehhis, Portugalis, Austrias, Prantsusmaal ja paljudes teistes riikides kuni alatasa ebademokraatlikkuse etalonina kujutatava Venemaani välja, siis miks ei võiks seda võimaldada ka Eestis? Nagu me märtsikuiseski juhtkirjas nentisime, on paraku tegu retoorilise küsimusega, sest vastus on niigi teada: Eesti rahvale ei anta endale riigipea valimise õigust, sest vastasel korral ei saaks võimu juures olev seltskond enam ise rahva eest otsustada, milline endale meelepärane isik omatahtsi riigipeaks määrata.
Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kuigi raporti koostamisest võttis osa terve rida väga prominentseid õigusasjatundjaid – kelle hulka kuulusid riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, riigisekretär Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernits, Tartu Ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste, endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo, riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus ja endine presidendi õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay –, ei nähtu enam kui 100-leheküljelises raportis ja selle lisades kajastatud aruteludest, et ükski neist oleks poole sõnagagi tõstatanud isegi küsimuse rahvale riigipea valimise õiguse tagastamisest. Selle küsimuse osas valitses täielik vaikus, justkui poleks see üldse kaalumist vääriv ettepanek.
See kõik annab taas kord tunnistust, et demokraatia ideaalist räägitakse Eesti võimuringkondades vaid suusoojaks ja et reaalselt seda rakendada ei soovita. Sisuliselt parteide käpikuks olevat presidenti pole aga Eestile vaja – nii Toomas Hendrik Ilves kui ka Kersti Kaljulaid on seda ilmekalt kinnitanud. President peaks olema kas rahva poolt otse valitud parteiliste võimustruktuuride tasakaalustaja või siis tuleks presidendi institutsioon üldse likvideerida. Olgu taas korratud, et kitsaste huvigruppide poolt paika pandud presidendiks nimetatavat bürokraati pole Eestile tarvis.
Poolteist aastat koos käinud asjatundjate kogu poolt koostatud raporti kohaselt tuleks presidendivalimiste korda muuta…
Posted by Objektiiv on Laupäev, 2. veebruar 2019
.
Päisepilt: Ei Toomas Hendrik Ilvest ega Kersti Kaljulaidu ei ole Eesti rahvas endale riigipeaks valinud. Mõlemad on olnud pigem globalistlike võimuringkondade kui Eesti rahva huvide eestseisjad. Foto: Scanpix
Juhtkiri: kui venelastel lastakse presidenti valida, siis ehk võiks seda võimaldada ka eestlastele