Ameerika Ühendriikides ja teistes maailma riikides läbi viidud küsitlused näitavad, et inimtekkelistes kliimamuutustes kahtlevate inimeste hulk suureneb üle maailma.
Chicago Ülikooli läbi viidud uuringust selgub, et inimtegevust peab kliimamuutuste põhjuseks 49 protsenti vastanuist. Viis aastat tagasi oli see number 60 protsenti. 2022. aasta lõpus läbi viidud uuringuettevõtte IPSOS küsitlus, mis kattis ⅔ maailma rahvastikust, näitab et ligi neli inimest kümnest usub, et kliimamuutuste põhjuseks on peamiselt looduses toimuvad protsessid, vahendab Daily Sceptic.
Chicago Ülikooli Energiapoliitika Instituudi (Energy Policy Institute at the University of Chicago; EPIC) uuringust selgub lisaks, et 70 protsenti ameeriklastest ei soovi kliimamuutustega võitlemisele kulutada rohkem kui kaks ja pool dollarit nädalas. Vaatamata aastakümneid kestnud viimsepäeva propagandale, mille eesmärgiks on sundida inimesed elama kollektivistlikus nullheitmetega ühiskonnas, pole suurem osa ameeriklasi valmis kliimamuutuste peatamiseks ära andma isegi oma taskusse seisma jäänud münte.
EPICu ja IPSOSe uuringud osutavad kliimamuutuseid saatva nõndanimetatud "väljakujunenud" teaduse põhimõttelisele veale, mis väidab, et fossiilkütuseid põletavad inimesed on kliimakahjude peamised süüdlased. Tegemist on ainult hüpoteesiga ja tänaseni pole seda mitte üheski teadustöös osatud ära tõestada. Looduses toimuvad protsessid on kliimamuutustele paremaks selgituseks. Samuti on suurenenud pelgus, et peavoolu kliimateadus on äärmiselt korrumpeerunud, selle edendamiseks kasutatakse vigaseid andmeid, pseudoteaduslikku mudeldamist ja otseselt poliitilisi eesmärke teenivat andmete valikulist kasutamist.
Huvitaval kombel on kliimamuutustes kahtlejate hulk Ameerika Ühendriikides suurenenud eelkõige demokraatide ja poliitiliselt sõltumatute inimeste hulgas.
EPICu uuringus leiti samuti, et kahtlused kliimamuutuste ametlike jutupunktide osas on kasvanud ka 18–29 aastaste inimeste seas.
IPSOSe uuringus leiti, et kliimaskepsise hulk on sarnane kõigis vanuserühmades. Sarnaselt EPICuga selgus, et kliimanägemuse juures on tähtsad poliitilised eelistused. Seitsmes riigis, kus uuriti vastajate poliitilisi eelistusi, olid kliimaskeptikud 28 protsenti vasakpoolsete- ja 50 protsenti paremate poliitiliste jõudude toetajatest.
Inimtekkeliste kliimamuutuste kõhkluste suurenemise taga võib olla ka inimeste suurem teadlikkus, mida nullheitmetega maailma poole liikumine tegelikult kaasa toob.
Ühendkuningriigi teadlaste poolt koostatud FIRES Uuringus, milles teadlaste poolt üritatakse anda täpsem pilt, mida tänased kliimapoliitikad endast kujutavad, kirjutatakse: nullheitmed tähendavad, et 2050. aastal tohib toitu pliidil ja ahjus küpsetada 60 protsendi mahus tänasest. 30 aasta pärast pole toidulaual enam veise- ega lambaliha. Pea kogu lennu-ja laevaliiklus pannakse seisma. Maanteid tohib kasutada 60 protsendi ulatuses tänasest. Tsementi enam ei toodeta ja ainus saadaolev teras on taaskäideldud.
Uuringu autorite sõnul on sellised järeldused kooskõlas ÜRO/WEFi Agenda 21ga, ÜRO programmiga "Maailm 2050. aastal" ja WEFi Suure Lähtestamisega.
Maailmakuulus tuumateadlane dr Wallace Manheimer hoiatas hiljuti, et pürgimine "nullheitmete" poole toob kaasa tänase tsivilisatsiooni lõpu.
Toimetas Karol Kallas