Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Kaja Kallase sõnul ei tohi Vladimir Putinit usaldada ja Euroopa Liit valmistab Venemaale ette uusi sanktsioone. 18. augustil paistis, et Euroopa võimurid toetavad Donald Trumpi rahuplaani.
18. augusti Washingtoni tippkohtumisest võis jääda mulje, et Euroopa võimurid lepivad Ukraina sõja paratamatu diplomaatilise lõpuga. 19. augustil toimus antud teemal Euroopa Liidu ülemkogu videokoosolek. Pole teada, kas Kallas seal osales ja sõna sai, kuid kindlasti võttis arutelust osa ametlikus hierarhias Kallasest kõrgemal asuv Ungari peaminister Viktor Orbán, kes kirjeldab ülemkogu kohtumist järgnevalt:
"Täna pidasid koosoleku Euroopa Liidu 27 liikmesriigi juhid.
- Kinnitati, et kolmanda maailmasõja ohtu saab vähendada ainult Trumpi ja Putini kohtumise kaudu.
- Kinnitati, et [Venemaa] isoleerimisel põhinev taktika on läbi kukkunud.
- Kinnitati, et rindel pole Venemaa-Ukraina sõja küsimust võimalik lahendada; ainsaks lahenduseks on diplomaatilised pingutused.
- Kinnitati, et Ukraina Euroopa Liidu liikmelisusega ei kaasne mingisuguseid julgeolekutagatisi; seega sidudes liikmelisuse julgeolekutagatistega on ebavajalik ja ohtlik.
Ungari tervitab [Donald] Trumpi-Putini kõnelustel astutud samme ja toetab läbirääkimiste protsessi jätkumist. Seda eriti Trumpi-Putini teise [järgmise] kohtumise vaates. Ungari tegevuskavas on ettepanek korraldada Euroopa-Venemaa tippkohtumine niipea kui võimalik."
Euroopa Liidu ülemkogu president António Costa võttis 27 liiduvabariigi juhi kohtumise kokku:
"Ukraina oli ja jääb [liiduvabariikide] juhtide tegevuskava tippu nii tulevastel nädalatel kui kuudel. Me jätkame õiglase ja kestliku rahu pingutuste toetamist. Esimese sammuna peab Venemaa koheselt lõpetama vägivalla."
Lisatakse, et Euroopa Liit teeb järgmiste sammude ettevalmistamisel koostööd Ameerika Ühendriikide ja Ukrainaga.
Euroopa välisasjade ja julgeolekuteemade kõrge esindaja Kallas pöördus ülemkogu järel avalikkuse poole ühismeedias. Pole teada, kellega ta oma jõulisi seisukohti kooskõlastas. Kindlasti ei lähe need kokku Orbáni nägemusega asjade seisust.
"Tänase Euroopa Liidu juhtide virtuaalsel tippkohtumisel oli ühtsus käegakatsutav.
Kõik on pühendunud kestvale rahule, mis kaitseb nii Ukraina kui Euroopa elulisi julgeolekuhuvisid.
Putinit ei tohi usaldada, et ta peaks kinni ühestki lubadusest elik võetud kohustusest.
Seega peavad julgeolekutagatised olema piisavalt tugevad ja usaldusväärsed, et hoiaksid ära Venemaa ümbergrupeerumise ning uued rünnakud.
Euroopa Liit annab oma osa nende julgeolekutagatiste heaks, seda eriti Ukraina sõdurite väljaõpetamises ja Ukraina relvajõudude ning kaitsetööstuse tugevdamisel.
Euroopa Liit jätkab lisaks Venemaa sõjamajanduse ründamist. Järgmine Moskva vastaste sanktsioonide pakett valmib järgmiseks kuuks.
Ma olen osutatud teemad seadnud järgmisel nädalal toimuva Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrite kohtumise tegevuskava etteotsa."
Euroopa Liidul institutsioonina puudub isõjaline võimekus. Kaitsepoliitika on vähemalt seni Liidu aluslepingutes ainult liiduvabariikide pädevuses. Liidul on selle asemel jututuba, mida kutsutakse "ühiseks julgeoleku ja kaitsepoliitikaks", mida käesoleva Komisjoni ajal juhib Kallas.
Kui Ungari peaminister leiab, et Venemaa tõrjumisel põhinev taktika ei anna oodatud tulemusi, soovib Eesti eelmine peaminister sellega jätkata. Samuti näitavad Orbáni ja Kallase seiskohtade erinevused, et ülemkogu ühtust väga "käega katsuda" pole võimalik.
Toimetas Karol Kallas