Kanada Ülemkohus. Foto: Chris Wattie, Reuters/Scanpix

Kanada ülemkohus otsustas hiljuti, et seksuaalsuhted loomadega ei ole seadusvastased, kui need ei sisalda "penetratsiooni" ehk suguorganite sisestamist.

Kanada ülemkohus langetas hiljuti otsuse, mille kohaselt ei ole enamik seksuaalsuhteid loomadega seadusevastased, vahendab The Independent. Kohtu hinnangul tuleb selliseid suhteid lugeda seadusvastasteks üksnes juhul, kui need sisaldavad suguorganite sisestamist ehk penetratsiooni.

Kohus asus sellisel seisukohale kaasuses, kus ühe Briti Columbia provintsis süüdimõistetud mehe vastu oli esitatud süüdistus oma kasutütarde suhtes 13 kuriteokoosseisu rikkumises, millest üks seondus loomadega seksuaalsuhetesse astumise keeluga. Ülemkohus leidis, et alama astme kohtu poolt vaid akronüümiga "DLW" identifitseeritud mehe süüdimõistmine zoofiilia-keelu rikkumises polnud õiguspärane.

Kohus: zoofiilia-keeldu on tõlgendatud liialt avaralt

Kohtu hinnangul on aastakümneid tõlgendatud zoofiilia-keeldu liialt avaralt. Kohus selgitas, et zoofiilia-keelu juured lähevad 19. sajandisse, mil anglikaani kirik püüdis saavutada kõigi ebaloomulike seksuaalsuhete keelustamise.

Nõnda ongi zoofiilia-keeld Kanadas tuletatud vanast sodoomia-kuriteost, millega peeti silmas anaalset suguakti kas teise inimese või loomaga. Mõlemad teod olid keelatud Inglismaal, kust pärinesid Kanada esimesed seadused. Järgnevatel aastakümnetel tehti Kanada karistusseadustikus muudatusi, ent zoofiilia definitsiooni kunagi otseselt ei laiendatud.

"Kuivõrd seksuaalsuhted loomadega olid hõlmatud sodoomiakeelus, oli rikkumise tuumaks või selle defineerivaks tunnuseks just penetratsioon," selgitas kohus häältega 7:1 langetatud otsust, mille kohaselt eeldab zoofiilia-keelu rikkumine suguorganite sisestamist. "Parlamendi stenogrammidest ei ilmne, nagu oleks tahetud zoofiilia-keeldu olulises osas ümber sisustada," sedastas kohus.

Kohtuotsuse faktilisi asjaolusid käsitleva osa kohaselt määris DLW korduvalt oma kasutütarde suguorganitele maapähklivõid ning laskis perekonna koeral seda lakkuda, tegeledes ise samal ajal toimuva videosalvestamisega. Samuti püüdis ta saavutada, et koer astuks ohvritega suguühtesse, ent see ebaõnnestus.

Kas probleemiks on vaid loomade õigused?

Praegu 16-aastast vanglakaristust kandev DLW pöördus ülemkohtu poole just selleks, et vaidlustada süüdimõistva otsuse zoofiiliat puudutav osa. Tema kaebus osutuski edukaks, sest kaebuse mitterahuldamise poolt oli vaid kohtunik Rosalie Abella, kes jäi kohtukolleegiumi otsuse suhtes eriarvamusele.

Ülemkohtu otsus on pälvinud ka liberaalide leerist palju avalikku kriitikat, aga mitte sellepärast, nagu oleks seksuaalne läbikäimine loomadega vastuolus inimväärikuse põhimõttega ja seetõttu raskelt ebamoraalne, vaid pigem kantuna murest loomade heaolu tagamise pärast.

Näiteks organisatsiooni Õiglus Loomadele esindaja sõnul näitab ülemkohtu otsus, et parlament peaks "iganenud" seadused üle vaatama, kuna need ei taga loomadele kohast kaitset. "Alates tänasest lubab Kanada õigus loomade kuritarvitajatel kasutada loomi seksuaalse naudingu saamiseks," ütles organisatsiooni tegevjuht Camille Labchuk ajalehele The Independent ja lisas: "See on täiesti vastuvõetamatu, vastuolus ühiskondlike ootustega ning see peab lõppema."

Libe nõlvak: üha enam nõutakse tabude mahakiskumist

Mitmed kultuurikriitikud on pikka aega väitnud, et püüdlus lammutada kristliku moraaliõpetuse aluseid ning sellele rajanevaid norme ja tavasid viib varem või hiljem olukorrani, kus seksuaalse vabaduse ja sallivuse loosungi all hakatakse ühiskondlikku heakskiitu nõudma kõikvõimalikule hälbelisele seksuaalkäitumisele, sh grupiviisilistele seksuaalsuhetele ning seksuaalsuhetele laste, sugulaste ja loomadega. Faktid näivad neid hoiatusi kinnitavat.

Käesoleva aasta algul lükkas Saksamaa konstitutsioonikohus tagasi kahe mehe kaebuse, millega nõuti loomadega seksuaalsuhetesse astumist keelava seadusesätte tühistamist, kuna see kujutavat loomade suhtes seksuaalset ahvatlust tundvate inimeste seksuaalse enesemääratluse lubamatut riivet. Kohtu sõnul ei ole selline seksuaalse enesemääratlemise õiguse riive siiski lubamatu, kuna piiranguks on olemas piisav õiguspärane eesmärk ning piirang on proportsionaalne.

Ka üleskutsed pedofiilia teatud vormide seadustamiseks on aktuaalsed. Vastavasisuliste ettepanekutega on aastakümnete eest esinenud isegi tuntud vasakpoolne Euroopa Parlamendi saadik ja üks peamistest Euroopa föderaliseerumise eestvedajatest, roheliste esindaja Daniel Cohn-Bendit.

Käesoleva aasta veebruaris leidis aga mitmete riikide meedias kajastust Rootsi noorte liberaalide nõudmine dekriminaliseerida nii intsest kui ka nekrofiilia ehk seksuaalsuhted laipadega.

"Meile ei meeldi moraali tagavad seadused üldiselt ning ka see konkreetne seadus [nekrofiilia ja intsesti keeld] ei kaitse praegu mitte kedagi," lausus noorte liberaalide esindaja Cecilia Johnsson. Ta selgitas, et seaduspäraseks tuleks tunnistada vanemate kui 15-aastaste sugulaste omavahelised seksuaalsuhted ning ka seksuaalne läbikäimine laibaga, eeldusel, et surnud isik on andnud selleks oma surma eelselt kirjaliku nõusoleku.

Rootsi noorte liberaalide hinnangul ei saa seda, kui seksuaalsuhted sugulaste ja laipadega tunduvad kellelegi ebaharilikud ja eemaletõukavad, käsitleda piisava põhjendusena nende ärakeelamiseks ja inimeste eneseteostuse vabaduse piiramiseks. "Me oleme noorteliikumine ning meie ülesandeks ongi mõelda mõned sammud ette," ütlesid noored liberaalid oma seisukoha kokkuvõtteks.

Eestis on kõnealuste tegude lubatavus teatud määral vaieldav. Karistusseadustiku § 148 keelab inimese laiba "üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise", mille all võib ilmselt silmas pidada ka seksuaalsuhteid laibaga. Loomadega seksuaalsuhetesse astumist karistusseadustik otseselt ei keela, sest kuigi § 264 kohaselt pole lubatav looma suhtes "lubamatu teo" toimepanemine, ei maini loomakaitseseadus "lubamatut tegu" määratledes seksuaalsuhteid. Hetero- ja homoseksuaalsed suhted ühe või mitme alaealistega ei ole Eesti Vabariigis seadusevastased, välja arvatud juhul, kui selle eest makstakse raha või kui alaealised on nooremad kui 14-aastased.