Foto: Hippopx

On äärmiselt nõder arvata, et loodus on “võidetud”. Viirused, bakterid ja muud haigustekitajad on osa loodusest, milles neil on oluline roll. Tänaseks on õpitud suhteliselt tõhusalt antibiootikumide abil selliste “tervise vaenlastega” võitlema, kuid loodus pole kaugeltki alla andnud. Ees ootav looduse vastulöök tuleb inimkonnal kuidagi üle elada, kirjutab Karol Kallas.

Covid-19 pandeemia on pannud paratamatult inimesed lugema rahvatervist puudutavaid teadusuudiseid. Väga palju räägitakse üksikasjadest, nagu seda on täna näiteks Covid-19 epideemia, kuid millegi pärast ei räägita suurtest rahvatervist puudutavatest arengutest. 

Allpool on kokku võetud üks mõtteharjutus teemal, milline mõju võib suure rahvatervisetööstuse mõju inimkonnale tegelikult olla. Meditsiinivaldkonna spetsialistid millegi pärast selliseid mõtteharjutusi – vähemalt avalikult – ei tee ja nii tuleb mõtteid liigutada niivõrd-kuivõrd endal “haritud arvamusest” lähtuvalt. Teadus ei ole üks tõde ja teadlaste arvamused käivad seinast-seina. 

Mis rahvatervisesse puutub, siis näiteks Terviseameti kõigi juhiste järgimine teeks inimestest skisofreenikud ja igaüks võib uurida, kui tore elu läheb lahti maski sisemisel küljel selle natuke pikemal kandmisel. Ameerika Ühendriikide Haiguste kontrolli ja tõrje keskuse juht Anthony Fauci, kellest on saanud üks maailma Covid-19 piirangute eestkõnelejaid, oli üks 2008. aastal avaldatud teadustöö kaasautoritest, milles kirjeldatakse kuidas 1918.–1919. aasta Hispaania gripi pandeemia ajal “matsid maskideta inimesed maskides inimesi”. Järeldus, mille saab viidatud teadustööst teha, on: kui keegi jäi haigeks, siis maskikandmine tegi asjad ainult hullemaks, ehk maskikandmisest tingitud bakteriaalne kopsupõletik andis paljudele haigetele “viimase hoobi”. 

Kindlasti ei taheta järgneva jutuga öelda, et on nii ja ei mitte kuidagi teisiti. Sõnumi selguse huvides on mõnda jutupunkti pisut utreeritud.

Antibiootikumid ei ole ainult “head”

Põhjus, miks võib arvata, et tänane Hiina viirus on tulevaste pandeemiate kerge eelmäng, peitub vaktsiinides ja antibiootikumides. Tänapäevaste antibiootikumide lugu sai alguse 1928. aastal kui Alexander Fleming avastas penitsilliini. Massikäibesse jõudsid antibiootikumid peale Teist Maailmasõda ja 1950. aastatest alates on neid hakatud kasutama järjest massilisemalt. Kui allakirjutanu oli väike (1970ndatel), siis lastele anti antibiootikume ainult väga tõsise terviseprobleemi korral, täna kirjutatakse neid alla kümne aastastele välja mõne perearsti poolt suhteliselt lõdva randmega. 

Antibiootikumidel on tumedam pool: need saadavad haigusetekitajad jõusaali. Iga kord, kui inimene sööb antibiootikume, haigus õpib. Haiguseid ja tervisehädasid võib üles lugema jäädagi, mille kohta on juba leitud, et ei allu enam ravile. Antibiootikumidele resistentne tuberkoloos, kopsupõletik, gripi erinevad vormid, lihasööja bakter, C-hepatiit on mõned, mis kohe meenuvad. Rääkimata sellest, et kuskilt on taas välja roninud muhkkatk, Lõuna-Ameerikas levib hantaviiruse kopsuinfektsioon, Aafrikas ebola ja inimeste ahvirõuged.

Kõige selle peale tuleb ainult nõustuda vaktsiinikumiir Bill Gatesiga, kes on juba aastaid kuulutanud, et pole vaja arutleda, kas maailma tabab mõni ränk pandeemia või mitte, vaid millal see kohale jõuab. 

Korrates – antibiootikumid ja muud ravimid, kui neid ülemäära kasutatakse, on haigusetekitajate jõusaal. Näiteks Ameerika Ühendriikide kogu elanikkonnast sööb kümme protsenti vähemalt viis tabletti päevas – nähtus, mida tuntakse polüfarmaatsia nime all –, vanema elanikkonna seas 30 protsenti, siis kaasnevad sellega varem või hiljem rängad järelmid kogu ühiskonnale. 

Samuti tuleb arvestada sellega, et antibiootikumid on mürk, ehk rahvatervisetööstus ajab “kuradeid välja kuraditega” ja kui neid kasutada ülemäära, siis teevad need inimeste mikrobioomile ja immuunsüsteemile korvamatut kahju. Need avavad organismi “väravad” Urr teab millele ja “tavalistest”, kõikjal meie ümber olevatest bakteritest, nagu näiteks stafülokokk, võib saada inimeste elu ähvardav mure.

Pandeemiate juurde tulles – viirused ja bakterid on võimelised kohanema/arenema/muteeruma tohutu kiirusega. Tänasest Covidist on avastatud juba vähemalt mõned suuremad ja kümneid väiksemaid tüvesid. Iga kord kui inimene sööb antibiootikume, haigusetekitajad õpivad midagi ja ootavad ainult oma aega, et anda vastulöök. Kui me arvame, et 90+ aastat antibiootikumi-õnne on Looduse ja inimeste vahekorras midagi kapitaalselt muutnud, siis oodake ainult. Looduse jaoks pole see aeg silmapilkki ja seni pole loodusest mitte keegi jagu saanud…

Loomulikult kui inimene on haige ja teisiti ei saa, siis peab inimene oma rohud ära sööma. Kuid selle juures peab arvestama, et kuskil mingi järgmise nurga taga ootab inimkonda järgmine meditsiiniline õudus, milleks pole mitte keegi mitte kuidagi valmis. Meie, inimesed, ise ehitame seda koletist endale. 

Kuid Covid-19 pole kindlasti õnneks veel see koletis. 

Mida tulevaste superpandeemiate vastu teha saab?

Superpandeemiate vastu polegi teha midagi muud, kui hoolitseda oma üldtervise ja immuunsüsteemi eest. Alljärgnevalt mõned osutused, mis aitavad suurema tõenäosusega tulevased terviseõudused üle elada.

Kolitagu suurest linnast minema. Suurlinnades elavad inimesed on saastunud keskkonna tõttu keskmiselt nõrgema tervisega ja kui on koos liiga palju inimesi, levivad igasugused haigused kiiremini. Suurlinnade haprusest on kirjutatud pikemalt siin

Hügienomaania on kurjast. Liigne puhtuse taga ajamine, eriti antibakteriaalsete ihupesuvahendite kasutamine, rikub keha loomulikku tasakaalu ja teeb inimese haiguste suhtes haavatavamaks. Loomulikult peab peale tualetis käimist pesema käsi ja iga päev võiks pesta keha “lõhnavaid” kohti ning loputada ennast palja veega, kuid põhjaliku pesu võiks jätta iga kahe-kolme päeva taha.

D-vitamiini puudus. Käesoleva Covid-19 haigestumise tõttu elust lahkunute puhul on ühe olulise faktorina välja toodud D-vitamiini defitsiit ja D-vitamiin ei puutu ainult Hiina viirusesse, vaid see tugevdab immuunsüsteemi kõigi rünnakute vastu. D-vitamiini – või pigem hormooni – toodab organism valguse, eriti päikese käes. Mis tähendab, et päevas tuleb vähemalt tund aega valgel ajal õues liikuda. D-vitamiini kapslite ja vitamiinide-mineraalide manustamise puhul tuleb arvestada, et kui organismile hakatakse midagi väljast ohtralt peale andma, “õpetab” see organismi automaatselt ise vähem sellist ainet tootma. Eesmärk peaks olema, et tavajuhul saab inimene kõik vajaliku kätte toitumise ja käitumisega. 

Värskes õhus, eriti metsas liikumine teeb inimese tervemaks nii vaimselt kui füüsiliselt. Metsaõhul on tervendav toime ja kui inimesel õnnestub ennast elama sättida looduse keskele, siis seda parem.

Õige toitumine ehk karnivoor(l)us. Veganlus jätab organismi ilma olulistest toitainetest ja teeb selle haigustele vastuvõtlikumaks. Taas Covidi juurde tulles – teine oluline näitaja, mis võib inimese hauda viia, on tsingipuudus. Üks parimaid tsingiallikaid on liha, eriti punane liha ja eriti toorelt. Menüüs võiks pooltooreste biifsteekide kõrval hakata eksperimenteerima boeuf à la tartare erinevate retseptidega. Tsinki leidub ka ohtralt piimas ja piimatoodetes. Tsink ja D-vitamiin võimendavad teineteise mõju. Loomulikult peab menüü olema mitmekesine – toidu viie värvi reegel on heaks normiks – ja rohelised asjad võiksid olla toidulaua lahutamatu osa. Õige toitumise mõju võimendab regulaarne paastumine.

Rahvatervisetööstus ei ole inimeste sõber

Rahvatervisetööstus räägib ja jääbki rääkima vaktsineerimise vajalikkusest. Jah, vaktsiinidest võib olla kasu, kuid kuidas saab üks terve mõistusega inimene arvata, et kui lapsele peab enne 15-kuuseks saamist manustama kümme või rohkem vaktsiini – nagu see on soovituslik täna Ameerika Ühendriikides –, et see ei avalda kas muidu- või koosmõju lapse vaimsele ja füüsilisele heaolule? 

Rääkimata näiteks tänastest uutest mRNA Covid-19 vaktsiinidest, mis on esimesed omasugused ja mille väidetava toimemehhanismi – sõnumiviija RNA õpetab organismi antikehasid tootma – pikaajalistest mõjudest ei tea keegi veel praktiliselt midagi. Võib-olla on need mRNA vaktsiinid tõesti imerohi, mis teevad võimalikuks vaktsiinide mõne kuuga välja töötamise ja kõigi võimalike haiguste ennetamise ning sellisel “geenimängul” pole ei pikaajalist mõju inimesele endale, ega järeltulevatele põlvedele, kuid… 

Genoomis on kõik kõigega seotud ja näiteks teine väidetavalt inimkonna tulevikku muutev geenitehnoloogia CRISPR–Cas9 on tänaseks näidanud, et kui minnakse torkima ühte geeni, võib see kaasa tuua põhjalikud muutused kogu genoomi ulatuses. Inimeste teadus nuusutab alles geneetika pealispinda ja kuigi võimalused ning lubadused paistavad meeletud, pole päris elus veel suurt midagi ette näidata ning tark oleks, kui esimese hooga järgitaks alati ettevaatuspõhimõtet.

Elu on paraku näidanud sedagi, et suur ravimitööstus ei ole inimeste sõber ja eriti ettevaatuspõhimõtteliseks peaks muutuma siis, kui kaks suurt suhteliselt inimvaenulikku asja – suur riik ja suur ravimitööstus – hakkavad korraga rääkima, et kõik inimesed tuleb, soovitavalt sundkorras ja jube kiiresti, ära vaktsineerida. Eriti suhteliselt leebe haiguse, nagu seda on Covid-19, puhul.

Ehk kõige arukam strateegia on vaatamata teaduse edusammudele jätkuvalt panustamine ennetamisele ja tervislikele eluviisidele.

Positiivsete järeldustega lõpetades, inimkond on suutnud pea alati katastroofi, mida osatakse ette näha ja mida suurem osa ühiskonnast ka sellisena tajub, kuidagi ära maandada. “Mustad luiged”, mida suudetakse mustade luikedena teadvustada, ei ole mustad luiged.  

Kõik arukad inimesed peaksid saama aru, et looduses on igale kaalule alati vastukaal ja järjest massilisemal, järjest võimsamate antibiootikumide-arstirohtude-vaktsiinide tarbimisel on kõrvalnähud. Mille tõttu juhtuvad varem või hiljem tõeliselt koledad superpandeemiad.

Täna ei tea ilmselt veel keegi, kuidas superpandeemiatele reageerida ja väga tõenäoline on stsenaarium, kus tulebki üritada looduse vastulöök lihtsalt kuidagi üle elada.

Ehk siis korrates: isegi Tallinna ja Tartu suurused linnad on juba haprad, hügienomaania pole tervisele hea, liigutagu värskes õhus võimalikult palju ja eriti päikese käes, söödagu toorest liha ja piimatooteid. Need on ainult mõned “head tavad” suurest kompleksist, mis on inimese hea tervisekäitumine. 

Lõpuks mõjutab inimese heaolu ka mõtlemine ja rääkimine – ehk õige usk/ideoloogia ning looduses pole väärtused “sotsiaalne konstruktsioon”, vaid absoluutsed.