Riigikohtu jaanuari kolmandal nädalal langetatud otsuse tulemusena tuleb kooseluseaduse põhjal sõlmitud suhe kanda rahvastikuregistrisse, kirjutab Karol Kallas.
Tegemist on olulise sammuga, mis seab omasooiharate paaride kooselu ühele pulgale loomuliku abieluga.
Riigikogu ei ole kooseluseaduse rakendussätteid, mis seadustaksid samasooliste paaride kooselu, vastu võtnud. Põhiseaduse 3. paragrahvis kirjutatakse: täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.
Tegemist on kohtu- ja justiitssüsteemi ideoloogilise anastamisega. Tänases lingua latinas ehk inglise keeles nimetatakse seda judicial activism/captured court.
Justiitssüsteemi ideoloogilise anastamise näited Eestist:
Andeka kultuuriinimese ja -kriitiku Peeter Helme karjäär hävitati Riigikohtu tasemel ainult nilbe jutu ajamise eest. Reformierakonna poliitik Marko Mihkelson tegi alaealise kasulapse välja arenemata suguorganitest ja pärakust rõvedaid pilte ning Eesti tänase justiitssüsteemi arust pole Mihkelsonil mitte midagi viga.
Põhiseadus ütleb kuuekümnendas paragrahvis: "Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. … Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale." Riigikohtu põhiseaduse järelvalve kolleegiumi hinnangul on e- ja loomulikud valimised "ühetaolised".
2020. aasta 11. jaanuaril astus Keskerakonna peaminister Jüri Ratas, päev enne loomuliku abielu rahvahääletuse korraldamise hääletust Riigikogus, ametist tagasi, kuna partei vastu algatati kriminaaluurimine. Uue valitsuse moodustasid Kesk- ja Reformierakond.
Sotsiaaldemokraadist siseminister Lauri Läänemets allkirjastas 27. jaanuari õhtul 13. jaanuaril ministeeriumis peetud koosoleku protokolli. Selle allkirja tulemusel võivad kooselu sõlminud paarid edaspidi kasutada ühist perekonnanime.