Urmas Reinsalu Foto: riigikogu fotoarhiiv

Karol Kallas kommenteerib Urmas Reinsalu Eesti Rahvusringhäälingule antud Elon Muski teemalist intervjuud.

Käesoleva arvamusloo ajendiks on Eesti kõige populaarsema partei Isamaa esimehe Urmas Reinsalu Eesti Rahvusringhäälingule antud Elon Muski teemaline intervjuu. 

Taustana võiks meeles pidada ajaloo õppetunni, et kui miljardärid maailma "parandama" tõttavad, siis enamasti tähendab see veel rohkem õuduseid. Mille/kelle näiteks võib tänapäeval tuua Bill Gatesi ja George Sorose.

Päris täpselt ei oska ilmselt keegi selgitada, "mis toimub", aga Donald Trumpi taasvalimine Ameerika Ühendriikide presidendiks osutab, et kuskil "üleval" on mingid asjad väga teistmoodi.

Osutatud "maailmakordade vahetumise" ilminguks on maailma ühe rikkaima inimese Elon Muski tegevus. UnHerdi toimetaja Mary Harrington avaldas hiljuti arvamusloo "Elon Musk: uusfeodaalne prints. Ta pöörab liberaalse maailmakorra segamini". Arvamuses ei võeta niivõrd Muski suhtes seisukohti, kuivõrd üritatakse mõtestada poliitikataevas toimuvat. "Uusfeodaalne" on korporatistliku maailmakorra teisendsõna ja "liberaalne maailmakord" tähendab ühispartei kurjust.

Korporatismil, nagu ülejäänud poliitikal, on kaks tera.

Korporatismil, nagu ülejäänud poliitikal, on kaks tera. Ühispartei poliitikud, olgu need Michalid, Kallased, Leyenid, Scholzid, Macronid, Starmerid, Trudeaud, Bidenid, koos ülejäänud ühispartei tippnomenklatuuriga, ei otsusta ega arva, ise midagi, vaid täidavad nõndanimetatud "universumi kuningate" käske.

Kui keegi on jõudnud küsimuseni, miks poliitikud piinavad inimesi ja ühispartei poliitikates jäetakse oma riik viimasele kohale, siis vastus peitub just korporatismis/uusfeodalismis, mis on olemuselt fašismiga sarnane võimupraktika. "George Soros põhimõtteliselt vihkab inimkonda," arvab Musk. 

Ühele Muski tegemiste teemale saab Harrington päris kenasti pihta ja selleks on kirjeldus, kuidas Musk võimendab ühispartei korraldatud õuduste käes kannatavate normaalsete inimeste seisukohti. Annab rahvale hääle, mille peale nomenklatuuril pole võimalik "tuima panna". 

Mida ühe inimese ärkamine tähendab

Peale Donald Trumpi võitu on "ärganud" konservatiiv Musk võtnud sihikule Euroopa ühisparteilised õudused.

Selle peale muutub korporatistlike sabarakkude ja marionettide kiunumine ning karjed järjest valjemaks. Seni paistab, et ühisparteilased ei saa siiani aru, et uusfeodalismi mõõgal on "kaks tera". Kui "universumi kuningad" juhtuvad vahetuma, siis saab endiste peremeeste marionettidest süsteemi reostus, mis tuleb ära koristada. Ergo, "maailmakordade vahetumine".

Muski Euroopa poliitikasse "sekkumise" teema on päevakorral Eestiski ja ühispartei kurjuse ning selle propagandamasinaks oleva korporatiivse meedia nürimeelsuse näiteks võib tuua Isamaa esimehe Urmas Reinsalu 8. jaanuaril Rahvusringhäälingu ajakirjanikule Madis Hindrele antud Muski-teemalise intervjuu. Selles üritati vasta küsimusele "miks Musk nii teeb".

Muski kriitika sisu

Muski Euroopa-"sekkumiste" sisu lühidalt kokku võttes on Euroopa Liidu ja ühisparteilaste totalitaristlik viha kõige üleva ning inimliku vastu. 

Ühendkuningriigi ühispartei korraldatud "tavalistele" ilgustele lisandub Teise Maailmasõja järgse läänemaailma tõenäoliselt kõige suurem inimsusevastane kuritegu, milleks on Pakistani päritolu moslemimeeste poolt valgete töölisklassi tüdrukute ja poiste vastu toimuv vägistamisdžihaad. 

Moslemite organiseeritud vägistamiskampaania ohvrite arvuks nimetatakse 250 000 kuni üle miljoni valge lapse ja see toimub tänaseni üle Ühendkuningriigi.

Järgnevat lõiku lapsed lugema ei peaks, aga Reinsalu intervjuu taustana on tegemist sisulise teabega. Ühendkuningriigi islamiõuduste kirjeldamiseks võib tuua väljavõtte kohtutoimikust, millest selgub, et moslemimeeste jõuk kasutas alaealise valge tüdruku pepuaugu suurendamiseks pumpa, mida tehti eesmärgiga, et tüdrukut saaks ära kasutada rohkem arv mehi.

Vägistamisdžihaad algas 1970ndatel aastatel.

See sai alguse 1970ndatel aastatel. Briti ühispartei ehk toorid, leiboristid, liberaalid, rohelised, Šotimaa vabadusparteilased jne teavad väga hästi, mis toimub. Nimetatud õudusega on lisaks kursis riigiaparaat, kohalikud omavalitsused, sotsiaalhoolekanne, vabaühendused, julgeoleku- ja korrakaitsejõud, õigussüsteem ning kuningakoda. Kõik on kas teinud "kõik" moslemimeeste vägistamisdžihaadi varjamiseks või andnud omalt poolt märkimisväärse panuse mitte midagi tegemise nimel.  

Nii kohalikul kui riiklikul tasandil on korraldatud mitmeid vägistamisdžihaadi uurimisi, kuid tegemist on "Jah, härra minister" tüüpi ühispartei lahendusega, milles komisjoni moodustamise eesmärgiks on kurjategijate ja neile kaasaaitajate tegude kinni mätsimine. Mingil moel on saanud leebelt karistada kuni tuhatkond – täpset teavet "islamofoobia" vältimise eesmärgil varjatakse – moslemist vägistajat, kuid mitte ükski kaasosalisest poliitik, politseinik, sotsiaaltöötaja, vabakondlane vms. Mitte ühtegi moslemist sarivägistajat ja laste piinajat pole riigist välja saadetud. Vähemalt ühele Ahmedile andis sotsialist Tony Blair lorditiitli, mida parlament pole tänaseni vaevunud tühistama.

Kuna Ühendkuningriigi valimissüsteem on "võitja võtab kõik" ja moslemid hääletavad ühe blokina, siis olenemata asjaolust, et moslemite osakaal on rahvastikust kuskil kuus protsenti, ei julge nende korraldatud õuduseid saareriigis mitte keegi sisuliselt torkida. Sellest tulenevalt alles 8. jaanuaril hääletasid tööparteilased ja liberaalid parlamendis ülekaalukalt maha vägistamisdžihaadi uurimise kava.

Kui Ühendkuningriigis on vägistamisdžihaad võtnud kuidagi eriti jubedad mõõtmed, on moslemite seksuaalsed rünnakud ja muu islamiga kaasas käiv mittetsivilisatsioon ning mitteinimlikkus kogu massisisserännet soosiva läänemaailma teema. Prantsusmaa on tänu moslemitele kodusõja veerel. Saksamaal on moslemite terrorism ja vägistamised osa igapäevaelust. Sama Hollandis, Rootsis, Soomes, Norras, Austrias, Itaalias, Hispaanias jne.

Kõik täie mõistuse juures olevad inimesed, kellel on alles kübekenegi südametunnistusest ja inimlikkusest, mõistavad millise õudusega on tegemist ja miks Musk "sekkub" Euroopa poliitikasse. Taustana mängib roli asjaolu, et tal on 12 last ja ta on inimene. 

Kas Eesti nomenklatuur koosneb moraalsetest värdjatest? 

Hindre ja Reinsalu üritavad jätta muljet, et nad "ei saa aru", miks Musk "sekkub" Euroopa poliitikasse. ERR kirjutab: 

"Urmas Reinsalu ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et kuigi ei ole veel selge, mis motiividel Elon Musk Euroopa riikide sisepoliitikasse sotsiaalmeedia postitustega sekkub, ei tasuks seda tegevust ka üle tähtsustada."

Reinsalu jätkab: 

"See, mis puudutab Euroopa poliitikasse sekkumist, siis neid motiive me peame alles mõtestama. Mis motiividel ta [Musk] seda teeb? Kas enda majandusliku huvi motiividel? Me teame väga suuri vaidlusi tema X platvormi puhul, millest ta soovib arendada pigem sellise WeChat hiinlaste sotsiaalmeedia keskkonna taolist olmeäri ajamise ja meelelahutuse keskkonda. Kas see on sellest tingitud? On see pigem avang Trumpi poliitiliste positsioonide jõustamisele või nendest täiesti autonoomne? Loomulikult kellelegi ei meeldi, kui tema asjadesse nina topitakse. See on ajanud turri neid Euroopa poliitikuid, kes tunnevad, et see nende positsiooni kahjustab. Need, kes saavad Muskilt toetust, loomulikult selle üle nurinat ei väljenda."

Reinsalu väljendab mõistmatust, miks Ühendkuningriigi moslemimeeste pumba eriotstarbeline kasutamine Muski kurjaks ajab. Sellise nürimeelsuse/kurjuse/sabarakkluse kirjeldamiseks puudvad sõnad…

Välisministri ametit pidanud Reinsalu ei ole (tõenäoliselt) poolearuline ja tema Euroopa poliitilise teabe allikad on kõigi eelduste kohaselt üpris sügavad. Keskmisest paremini peaksid nii Euroopa Liidus kui Ühendkuningriigis toimuvaga olema kursis Rahvusringhäälingu ajakirjanikud. Ometigi pole selliste inimeste jaoks Muski "sekkumise motiivid veel selged".

Musk on erinevalt Reinsalu moodi ühispartei poliitikutest ja korporatistlikest ajakirjanikest päris inimene.

Muski sekkumise sisu ja põhjused on peopesal näha. Need, kes Muski väljaütlemiste peale "nurinat ei väljenda", on ainult päris- elik kvaliteetkonservatiivid. Musk on erinevalt Reinsalu moodi ühispartei poliitikutest ja korporatistlikest ajakirjanikest päris inimene, kellele lähevad Ühendkuningriigi laste kannatused eriti ja eurooplaste kallal korda saadetavad õudused üldisemalt korda.  

Musk oma Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu ühispartei kriitikaga loomulikult "sekkub" ja ta teeb sellepärast, et ta on inimene. Asjaolu, et tal on ühismeedias 210 miljonit järgijat, tähendab siinkohal normaalsuse jõustamist. Miks Reinsalu ja ja korporatistliku meedia ajakirjanikud ennast poolearulistena välja näitavad? Sest ühisparteilased on moraalsed soerdid ja korporatistlik meedia ühispartei korrumpeerunud propagandatööstus. Ühendkuningriigi vägistamisdžihaadi varjamise osas, kuigi tegemist on tänapäeva ühe jubedama inimsuse vastase kuriteoga, pole ükski Eesti ühispartei poliitik, alates Reinsalu sugustest "konservatiividest" kuni sotsialistide ja reformierakondlatest uusliberaalideni, midagi julgenud arvata. 

Orbán paha, Starmer hea

Olulise osa Keir Starmeri prokurörikarjäärist seisneb Jimmy Saville'i moodi ja moslemitest pedofiilide tegude varjamises, kaasnevate skandaalide kinnimätsimises ning terrorismi õigustamises. Normaalsete brittide taga kiusamises, kes julgevad osutatud teemadel sõna võtta. 

Starmer on Reinsalude ja Hindrete jaoks "normaalne" poliitik ja Muskil pole õigust sekkuda.

Samal ajal kurjustavad Isamaa poliitikud häälekalt Viktor Orbániga, kuna too ei ole ühisparteilaste moodi maniakk. Kui teema puudutab mitte-ühispartei päris konsrvatiive, on tegemist "paremäärmuslusega". Sotsiaaldemokraate nimetatakse "mõõdukateks vasakpoolseteks". Hoiatatakse inimesi AfD "paremäärmuslaste" eest, kes üritavad eespool kirjeldatud jubedusi peatada. Rumeenia õigusriigi tühistamine on "Euroopalike väärtuste" kaitsmine ja "vaba maailma" võit. 

Ühendkuningriigi vägistamisdžihaadi, Prantsusmaa kodusõja ja Rootsi "Euroopa mõrvapealinna" tuum jäetakse sihikindlalt tähelepanuta.

Ühendkuningriigi vägistamisdžihaadi, Prantsusmaa kodusõja ja Rootsi "Euroopa mõrvapealinna" tuum jäetakse sihikindlalt tähelepanuta. Kui Gruusia inimesed juhtuvad valimistel, mis võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Eestiga, korraldati väga läbipaistvalt ning õiguspäraselt, eelistama valet poliitilist jõudu, siis tõuseb kisa taevani. Kui Orbán ja Robert Fico ei jookse Urr teab täpselt kelle sabarakkudest maniakkide karjaga kaasa, on tegemist Euroopa vaenlastega. Eestis pole jubedamaid inimesi kui Mart ja Martin Helme ning Varro Vooglaid.    

Kokkuvõttes pole võimalik järeldada midagi muud kui ühispartei poliitikas ja korporatistlikus ajakirjanduses puudub väärikus, ausus, üldisemalt moraal ning põhimõtted. Ühisparteilaste ja nende sabarakkude ühiseks eesmärgiks on kõige ilusa, hea ning inimlikku hävitamine.