Hiina autojuht näitab politseinikule rohelist tervisekoodi. Foto: Alipay

Hiina Rahvavabariigi ametivõimud teatasid 19. märtsil, et viimase kolme kuu jooksul on suletud 21 miljonit mobiilinumbrit ja 840 000 püsiühendust, mis vähemalt osaliselt näitavad tegelikku nakkusesse surnud inimeste arvu.

Kindlasti ei osuta kõik need suletud numbrid surmadele. Hiinas on majandus tublisti kokku tõmmanud, tööst on ilma jäänud võõrtöölised ja toimub inimeste liikumine võrkude vahel, samas midagi need arvud näitavad ka surmade kohta, kahtlustab Singapuri majandusuudiste portaal International Business Times.

Taustaks: Hiina suremuse määr on 2018. aasta andmetel 7,13 tuhande inimese kohta (Eestis oli see number samal aastal 12,7), mis tähendab, et aastas sureb Hiinas vähem või rohkem loomulikku surma ümmarguselt kümme miljonit ja ühes kuus ümber 833 000 inimese.

Ameerika Ühendriikides elav Hiina analüütik Tang Jingyuan kirjeldas 21. märtsil The Epoch Timesile antud intervjuus olukorda Hiinas järgnevalt: “Hiina digitaliseerituse määr on väga kõrge. Elu ilma mobiiltelefonita pole võimalik. Valitsusega suhtlemine pensionite ja sostiaaltoetuste teemal, rongipiletite ostmine, ostud … kõigeks, mida inimesed teevad, on vaja mobiiltelefoni.”

Tang jätkab: “Hiina režiim nõuab kõigilt kodanikelt, et need genereerikisid omale telefoni kaudu tervisekoodi. Ainult rohelise tervisekoodiga inimesed tohivad täna Hiinas ringi liikuda. Inimese jaoks on telefonist loobumine tehtud võimatuks.”

Eelmise aasta esimesest detsembrist hakkas kehtima Hiinas seadus, kus telefoninumber peab olema seotud inimese näoga. Samamoodi peavad inimesed sünkroniseerima oma panga- ja sotsiaalkindlustuse kontod telefoninumbriga, et vastavad rakendused saaksid võrrelda enda ja telefoni SIM kaardi andmeid, tehes nii kindlaks, et tegemist on õige inimesega.

Kõikidesse telefonidesse tuleb paigaldada riiklik tervise jälgimise rakendus. Sinna tuleb sisestada oma terviseandmed ja rakendus loob inimesele QR tervisekoodi, mis võib olla kolme värvi. Punane kood tähendab, et inimene põeb nakkavat haigust, kollane näitab, et inimesel pole sümptomeid, kuid võib olla haiguse kandja ja roheline, et inimene on terve. Nagu mainitud, vabalt saab riigis ringi liikuda ainult rohelise koodiga.

Hiina kommunistliku valitsuse sõnul on inimeste selline kodeerimine aidanud neil pärgviiruse levik oma riigis seisma panna ja tänu sellele on haigestumiste arv piirnenud 81 600 inimesega.

Hiina tööstus- ja infotehnoloogia ministeerium avaldas 19. märtsil riigi kõigi provintside mobiilikasutajate arvu. Kui neid numbreid võrreldi 2019. aasta detsembri andmetega, tuli välja, et nii mobiiltelefonide kui püsiühenduste kasutajate arv oli märkimisväärselt kukkunud.

Mobiilikasutajate arv kukkus 1,600957 miljardi juurest 1,579927 miljardini ja püsiühenduse arv 190,83 miljoni juurest 189,99 miljonini.

Veebruarikuine riigi sulgemine võib olla põhjuseks, miks hulk püsiühedusi suleti, kuna paljud ettevõtted lõpetasid tegevuse. Samas karantiiniga ei saa seletada mobiilikasutajate arvu nii suurt kukkumist.

Numbrid näitavad, et kui Hiina suuruselt teine mobiiliopertaator China Telecom kaotas jaanuaris 0,43 miljonit kasutajat, siis veebruaris suleti võrgus 5,6 miljonit numbrit.

Tangi sõnul võivad suletud numbrite nii suure arvu taga olla osaliselt riigi võõrtöölised. Paljudel neist oli kaks telefoni – üks nende kodumaalt-linnast ja üks linnas, kus nad töötasid. Veebruaris sulgesid paljud neist oma töökoha linna numbri, kuna nad ei pääsenud peale hiina uue aasta püha enam Hiina tagasi.

Hiinas kaasneb telefoninumbriga püsimakse ja kõige madalama sissetulekuga inimeste gruppi kuuluvad võõrtöölised ei saa omale rohkem kui ühte mobiilinumbrit lubada.

“Suletud mobiilinumbrite tagant pole võimalik  HKP (hiina kommunistliku partei) pärgviirusesse surnud inimeste arvu välja lugeda, aga kui neid oli 21 miljonist ainult 10 protsentigi, siis teeb see ikkagi üle kahe miljoni inimese,” arvab Tang.

Hiina kommunistliku valitsuse ametlike andmete kohaselt on Hiinas Wuhani linnast alguse saanud viirusesse surnud 3281 inimest.

Toimetas Karol Kallas