Kohtunik. Foto: Andreyuu, Bigstockphoto.com

Kanadalanna, kes uputas ülikooli eksamile jõudmise huvides oma vastsündinud beebi, sai karistuseks kaks aastat vangistust. Tingimisi. "Mõistev" provintsikohtunik leebus väite peale, et laps oli seksuaalkuriteo vili.

"See ei küündi isegi vastu näppe andmiseni," ütles Campaign Life Coalitioni pressiesindaja Jack Fonseca. "Neidsamu vabandusi, millega õigustatakse aborti, kasutatakse nüüd laste mõrvamise puhul pärast sündi. Võib väita, et kohtunik lõi siin pretsedendi, dekriminaliseerides tagaukse kaudu laste tapmise."

Prokuröri selgituse kohaselt sünnitas Courtney Saul (tänaseks 19) hommikul oma keldrikorteri vannitoas poisi ja pani talle nimeks George Carlos, kirjutab LifeSiteNews. "Ta hoidis beebit mõnda aega süles, kuid sel päeval seisis ees eksam. Eksami tõttu ei teadnud ta, mida teha. Lõpuks otsustas ta beebi uputada. Ta tegi seda kraanikausis ning läks siis eksamile."

Alguses pani ta surnukeha karpi, karbi omakorda seljakotti ning seljakoti oma auto pagasiruumi. Plaan oli beebi kodulinnas maha matta.

Kolm nädalat hiljem laenas ta aga oma autot sõbrale, kes sattus avariisse, mille tulemusel avastas politsei George Carlose laiba.

Saul tunnistas teo politseile üles ja ütles, et ei olnud oma rasedusest teadlik, kuni see oli kestnud juba tükk aega. Ta väitis, et beebi pidi olema seksuaalse kuritarvitamise tulemus, kui ta end ühel peol pildituks jõi.

Kõigepealt süüdistati Sauli infantitsiidis, seejärel teise astme mõrvas. Siis tuldi taas tagasi infantitsiidi juurde, mis rakendub juhul, kui ema "mõistus on häiritud." Infantitsiidi eest võib saada kuni viis aastat vangistust.

Otsust tehes täheldas kohtunik, et Saul kahetses tehtut, kuid nimetas seda "jälestusväärseks (ingl. k. abhorrent) teoks, mis sooritati haavatava ja täiesti abitu isiku vastu."

Teisest küljest leidis aga kohtunik, et kuriteo juures oli kergendavaks asjaoluks eelnevate kriminaalkaristuste puudumine ning viis, kuidas naine rasestus.

Advokaadi sõnutsi oli "igas mõttes" tegemist "tragöödiaga," kuid ta väitis, et Saul "ei kujuta endast kellelegi riski."

"Mis karistusse puutub, siis ei ole suuremat karistust, kui see süü ja kahetsus, mida ta tunneb," ütles advokaat.

"Me liigume kiirel sammul hea uue ilma poole, kus sooritatakse nö sünnijärgseid aborte," ütles Fonseca. "Ma kardan, et ilmselt on Saul meie liberaalse meediakultuuri poolt niivõrd indoktrineeritud aborti aktsepteerima, et ta tõepoolest ei näinud moraalset erinevust "ebaseadusliku" sünnijärgse mõrva ja seadusliku sünnieelse mõrva vahel."

Ta lisas, et "see kohtuotsus on haige" ja rõhutas, et "abordi aktsepteerimine ühiskonna poolt viib ka infantitsiidi aktsepteerimiseni" nii noore ema, kohtuniku kui kogu ühiskonna poolt.

Kanada eelmise konservatiivse valitsuse peaprokuröri hinnangul oli infantitsiidi seadus vigane ning "häiritud mõistuse" klausel liialt laialivalguv, võimaldades naistel tappa oma vastsündinuid. Prokurör palus ülemkohtul see defineerida.

Aastal 2011 sai üks teine kanadalanna oma vastsündinu tapmise eest tingimisi kolm aastat vangistust, mida apellatsioonikohtunik põhjendas kaastundega, mida kanadalased tunnevad noorte naiste vastu, kes ootamatult rasedaks jäävad – millest tunnistavat ka nende heakskiit abordile.

Nagu selgitas kohtunik Joanne Veit, "on [kanadalased] üldiselt mõistvad ja kaastundlikud koormuse suhtes, mida rasedus ja sünnitamine endast emale kujutab, eriti kui nad on [üksi ja] ilma toeta. Loomulikult kurvastab kanadalasi beebi surm, eriti beebi omaenda ema käte läbi, kuid kanadalased kurvastavad ka ema pärast."