LGBT ühendusele ruumide rentimisest keeldunud koguduse vastu esitati 2,3 miljoni dollariline hagi

Püha Roosipärja kirik Portlandis, Oregoni osariigis. Foto: Facebook/Holy Rosary Church

Oregoni ettevõte on esitanud hagi koguduse vastu, mis ei lubanud oma hoones LGBT üritust korraldada. Ettevõte väitel on kiriku otsus neid majanduslikult kahjustanud, mistõttu nõuavad nad kohtu kaudu kirikult 2,3 miljoni dollari suurust kahjutasu, vahendab The Christian Post.

2015. aastal oli ettevõte Ambridge Event Center, mis rentis toona katoliiklikule Püha Roosipärja kirikule kuuluvat hoonet erinevate ürituste korraldamiseks, sunnitud koguduse vastuseisu tõttu loobuma seal afroameeriklaste LGBT tugigrupi PFLAG Portlandi Must Haru ürituse korraldamisest.

Kuigi PFLAG kaalus kiriku vastu Oregoni töö- ja tööstusbüroole kaebuse esitamist, otsustati siiski selle kahjuks, kuna osariiklikus diskrimineerimisevastases seaduses on sätestatud erandid, mis võimaldavad religioossetel organisatsioonidel teatud juhtudel keelduda oma ruumide väljarentimisest majutuseks või muuks otstarbeks rentida soovijate seksuaalse orientatsiooni alusel, st neile on tagatud vabadus toimida vastavalt oma usulistele tõekspidamistele.

Vaatamata sellele, et ettevõte rentis koguduse hoonet lepingu moraaliklauslis sätestatud rangetel tingimustel, mis keelasid teenuste osutamist LGBT-ühendustele, otsustas Ambridge Event Center eelmise aasta mais siiski kiriku vastu esitada 2,3 miljoni dollaris suuruse kahjunõudega hagi.

Ambridge põhjendab seda sammu väitega, et varasemalt nende teenuseid kasutanud ettevõtted ja valitsusasutused, mis ei olnud küll otseselt LGBTQ kogukonnaga seotud, kuid kus kehtis võrdse kohtlemise poliitika, keeldusid nendega pärast seda intsidenti koostööd tegemast.

Sarnased ohtlikud arengud ka Eestis

Ka Eestis on üritatud sotsiaalministeeriumis LGBT aktivistide kaasabil diskrimineerimise keeldu laiendada viisil, et seksuaalse sättumuse alusel poleks võimalik keelduda oma kaupade ja teenuste (sh ka eluaseme) pakkumisest.

Eriti murelikuks tegi selline kavatsus aga Eesti usuühendusi, mistõttu väljendas ka Eesti Kirikute Nõukogu justiitsministeeriumile oma tõsist muret vaenu õhutamise keelu laiendamise plaanide pärast ning leidis, et kavandatavad muudatused pole põhiseadusega kooskõlas.

Eesti Kirikute Nõukogu ei pea nimelt võimalikuks, et usulisel ühendusel puuduks edaspidi võimalus keelduda oma kinnisvara üürile andmisest isikutele või ühendustele, kes ilmselgelt kasutavad seda kinnisvara selleks, et propageerida seisukohti, mis on risti vastupidised selle usulise ühenduse seisukohtadega.

“Kavandatavate muudatuste tulemusena puuduks aga usulisel ühendusel (sh kirikul, kogudusel, kloostril) või sellega seotud ühendusel, nagu ka ükskõik millisel tema liikmel, igasugune võimalus keelduda teenuse osutamisest või lepingu (sh üürilepingu) sõlmimisest, kui tema arvates oleks teenuse osutamisel või lepingu sõlmimisel niisugune tulemus, mis ei oleks kooskõlas organisatsiooni üldise kõlbelise iseloomuga (st selle usulise ühenduse seisukohtadega/usutunnistusega),” on väljendatud muret EKNi presidendi Andres Põderi allkirja kandvas kirjas.

Samuti andis Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks justiitsminister Urmas Reinsalule 2017. aasta oktoobris üle ligi 3300 mureliku inimese poolt allkirjastatud pöördumise palvega mitte toetada sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud radikaalset plaani kehtestada Eesti ühiskonnas nn diskrimineerimise keelu laiendamise teel ideoloogilist diktatuuri.

Sotsiaalministeerium tahab ka usuühingud ideoloogilisele diktatuurile allutada

Diskrimineerimise keeld kui ideoloogilise diktatuuri malakas

Fookuses: võrdse kohtlemise seadusega ideoloogilist diktatuuri kehtestav riik käitub oma kodanike suhtes võõrriigina

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!